Sekufe abangu-26 eBinga ngomkhuhlane woqhuqho

09 Oct, 2023 - 13:10 0 Views
Sekufe abangu-26 eBinga ngomkhuhlane woqhuqho Dokotela Sibonginkosi Ncube

uMthunywa

Nobuhle Mgwaqo

SOKUFE abantu abangu-26 kusukela ekuqaleni komnyaka esigabeni seBinga kubangelwa ngumkhuhlane woqhuqho.

Omele uDistrict Medical Officer, eBinga uDokotela Sibonginkosi Ncube uveze lokhu ngoLwesihlanu, eBinga ebikela intathelizindaba ngesimo sezempilakahle esigabeni lesi.

Esabelweni seMatabeleland North, isigaba seBinga yiso esibhekane lohlupho olukhulu lomkhuhlane woqhuqho.

UDkt Ncube uthe inani labantu asebebulewe ngumkhuhlane woqhuqho likhuphuke lisuka kwabayisikhombisa abafa ngesikhathi esifanayo nyakenye, laya ku 26 lonyaka.

Kubikwa kulabantu abangu-8 840 asebehlaselwe ngumkhuhlane lo esigabeni lonyaka.

“Inani labantu ababulewe ngumkhuhlane woqhuqho esigabeni seBinga likhuphukile kakhulu lonyaka. Nyakenye kufe abantu abayisikhombisa kukanti kusukela umnyaka uqalisa kuzofika khathesi sokufe abantu abangu-26.

“Ngenxa yesizatho lesi sadingisisa ukuthi kambe lokhu kungabe kubangelwe yini sathola ukuthi umuthi owasetshenziswa ukufafaza iminyane nyakenye ngesikhathi sokufafaza ubungasayibulali ngoba ibisisenelisa ukumelana lawo.

“Kungakho lonyaka sihlose ukuthi sitshintshe umuthi sisebenzise olamandla. Sikhangelele ukuthi sifafaze isilinganiso semizi engaba yi-95 phesenti ekhulwini okutsho ukuba izimuli ezingaba yisilinganiso se-95 phesenti zizabe ziphephile kumkhuhlane woqhuqho lo,” kuchasisa uDkt Ncube.

Ungezelele wathi sebebuye baqalela ukulimukisa uzulu ngesikhathi sokufafaza umuthi wemiyane ukuze babalindele emzini yabo.

“Sicela abadala ukuthi nxa sifika emakhaya abo basivumele ukuthi sifafaze imithi yokubulala imiyane ngoba yiyo kuphela indlela engasincedisa ukuthi silwise umkhuhlane woqhuqho sehlise lenani labantu abahlaselwa ngumkhuhlane lo,” kutsho uDkt Ncube.

Uthe bakhangelele njalo ukuyafafaza lalapho okulamaqanda emiyane ukuze umkhuhlane lo ungahluphi kusigaba salonyaka.

Ubuye wachaza ukuthi omama abazithweleyo yibo abasengozini enkulu yokuhlaselwa ngumkhuhlane woqhuqho.

“Umkhuhlane woqhuqho uyingozi kumama ozithweleyo ngoba amasotsha akhe omzimba ayabe engelamandla. Ngesizatho lesi kulula ukuthi bahlaselwe ngumkhuhlane woqhuqho okutsho ukuba nxa umkhuhlane lo ungasavikelwanga masinyane kuba lengozi yokuthi umama aswele.

“Le yiyo inkinga enkulu esibhekane layo lapha esigabeni kubomama abazithweleyo nxa bengahlaselwa ngumkhuhlane woqhuqho. Okuhle yikuthi ngenxa yokuba izisebenzi zethu zafundiswa kasikaze silahlekelwe ngumama ozithweleyo ngenxa yomkhuhlane woqhuqho,” nguDkt Ncube lowo.

Uthe lonyaka bakhangelele ukufafaza umuthi obizwa ngokuthi yi-DDT (dichloro-diphenyl-trichloroethane) ukulwisa imiyane ngoba ulakho ukusebenza umnyaka wonke.

Share This:

Sponsored Links