Uqakathekile lumuntu obizwa kuthiwe ngumama: Imbokodo

26 May, 2022 - 00:05 0 Views
Uqakathekile lumuntu obizwa kuthiwe ngumama: Imbokodo

uMthunywa

Kwasekuqaleni, uhle wagunyazwa, wazimaziswa watuswa njengomphephelisi lomsizi kaAdamu.

Ubevele ekubonile uMvelingqangi ukuthi siqakathekile lesisitsha loba nje sibuthakathaka.

Unikezwe amandla okumelana lezimo ezinzima, kusukela ekuthabatheni isisu, ekukhulelweni, ekubelethweni komntwana kusiya ekukhulisweni kwakhe kanye lasekukhokhobeni kwakhe umntwana.

Phela nxa sibhekisisa kabanzi ukuthabatha kwakhe isisu, akuze kwabuya lula nje, zinengi ingxaki abhekana lazo umama.

Okokuqala ijaha lilakho ukwala lowo mthwalo, asale egcekeni umama, emi qekele yedwa njengelanga limi lodwa ezulwini. Phinde akwazi ukuthi lensindabaphenduli yendaba uzayibikela bani.

Noma kunjalo, umane aligcine lelo hlwili elikhula kwesakhe isibeletho, aze ahlukane lenkonyane azigcinele uYaliwe wakhe.

Abahayi bebesithi ‘Mama lamuhla ngizele, ngicela ungigcinele umntanami, ngempela uyabe engowakhe enguSIMPHIWE.

Ikanti njalo ukuthabatha kwakhe isisu kulakho ukumlethela okuyimikhuhlane okungaqedakaliyo, abenguSikhethukudla kuthi okuthe kwanuka kumchilise amakhala, mhlawumbe kumkhiphise, asale ezace, engumpale wejodo, kodwa phinde akhethe ukukhipha linto ekhulayo, engumbangelinhlupho zonke abhekana lazo.

Mpela wembeswe ukubekezela, uzwelo lamandla okumelana lezinzima izimo.

Kuthi ke nxa sikhulula ngokukhulelwa ukuthwala kwakhe isisu okwenyanga eziyisitshigalolunye, bandla akusiwo umdlalo.

Okungaphansi kwesisu sakhe phinde akubone.

Omunye wehluleka lokufinyelela ingqagala zakhe azihlambe.

Nxa engulowaya oleminkenke, hatshi lepeni yaseRhodesia leNyasaland ingena igijima ingagqize qhakala.

Lokho, lalokhu akuthweleyo phinde akwazi owesifazane.

Mhlawumbe uthwele isela, igadigadi, isikliwi, umfundisi, udokotela, umthakathi, akekho mplela ongamtshela ukuthi kozala nkomoni.

Umane nje uyakhwabitha lokhu akuthweleyo, aziduduze ngokuthi akunikwe nguThixo angekwale uyemukela ngazombili.

Yebo zulu, ngumama lona, olothando olungafundiswa kuthanda, oluhlangene lwazinhlama, lwagxila lwazimpande, mpela uqakathekile lona muntu.

Phezu kwakho konke alakho ukukumela umama, yikubeletha, ukwehlukana kwakhe lenkonyane phela.

Akusimdlalo lowo bandla, uyabe elengele kwelokufa igodi elimnyama.

Phela ulakho ukufa lapho esehlukana lenkonyane, mhlawumbe asile kodwa inkonyane iswelakale.

Yikho phela izalukazi zithi AMHLOPHE! Ngempela ngamhlophe angelachatha, ngoba ephenduka egodini lokufa owesintwana.

Lokho zinzima izimo, phinde umama aphikisane lemvelo, lenjongo yoMdali yokuthi ‘zalanani lande ligcwalise umhlaba, uqhubeka lokhu ekhiqiza izingane.

Phela singekhula isizwe, awungekhula umdeni walapho endele khona nxa esethe waziguba ukuzala.

Yebo kambe kwaliwa ngabe Family Planning ukwanda.

Uthi ke umama esuka kuzimo ezibuhlungu, angene kwesinye isimo esingalula esokukhulisa umntwana phela.

Akulula lokhu zulu, ukukhulisa umuntu kusukela esamunya agaqe ame ahambe agijime aze abe yintombi kumbe ijaha.

Zinengi izinto amakhono lobungcitshi obudingakalayo.

Phela uyabe umama ezama ukwakha umuntu olobuntu, indoda emadodeni umama kubomama.

Umuntu olakho ukutshengisa inhlonipho, ukuzehlisa, sibindi, ukuzithiba, ukubekezela lothando ukuze isizwe sakhiwe njalo siqhubekelephambili.

Umkhulu lumlandu osemahlombe kamama.

Bathi abadala sigoqwa sisemanzi, luthi ugwalo olumnyama olungcwele phela “Khulisa umntwana ngendlela okumele ahambe ngayo ukuze angaze aphambuka kuyo.”

Yebo kambe zingqobe zikamama zonke lezi zulu.

Phela amaNdebele athi ubuntwana ngunina.

Pho  bandla, nxa sowembela owakho phinde uluthole loluthando, lokhu kunakekelwa, lokhu kulondwa ongakunikezwa ngumama.

Yeyeni Bantu, singumakadebona kade sicholela, sibone okukhulu okungela mkhosi lesisidalwa okuthiwa ngumama.

Siqakathekile mpela empilweni zethu simane siyinsika, singumsizi, singumphelelisi singumkhombi ndlela qotho.

Share This:

Sponsored Links