Watsha Tsotsi: Qaphelani otsotsi abaphosela impahla zabo endaweni zenu

18 Feb, 2016 - 00:02 0 Views
Watsha Tsotsi: Qaphelani otsotsi abaphosela impahla zabo endaweni zenu

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo, sikhuthazane labathenga lokuthengisa impahla ezake zasebenza, sisithi bazi umthetho we-Second-hand Goods Act Chapter 14:16. Umthetho ochaza ukuba u-dealer in second-hand goods ngumuntu oqhuba umsebenzi wokuthenga lokuthengisa impahla ezake zasebenza engumnini walezompahla kumbe isisebenzi sakhe kukanti ama-second-hand goods wona yimpahla endala kumbe eyake yasebenza egoqela izigqoko lokunye okunjalo kunye legolide elingalolongekanga kumbe amanye amatshe aligugu ayabe ekulesosimo; kumbe insimbi ezenjiwayo ezifana le-iron, lead, copper, tin, aluminium, brass or zinc kumbe impahla elungiswe ngalezonsimbi kumbe ingxenye yazo okutholakale emuntwini ongela chence lokuqhuba umsebenzi wokuthengisa leyo mpahla. Lamuhla siqhubekela phambili ngezempahla zako “Khothama’’.

Sithe thina, umnini walezimpahla kumbe omsebenzelayo, kumele agcine ibhuku lapho aloba khona zonke impahla azithengisayo kunye lempawu zazo (serial numbers). Ibhuku esikhuluma ngalo lapha bakwethu kumele lilotshwe konke okwenzakala ngokuthengwa lokuthengiswa kwempahla zika somabhizimusi wako ‘‘Khothama’’ kunye labo bonke abanye abathengisa izinto ezindala kumbe ezake zasebenza. Kumele lichaze umhlobo, uphawu, umbala lakho konke okuphawula impahla ethengwa kumbe ethengiswa ngusomabhizimusi lo. Kumele kulotshwe igama lothenga kumbe ukuthengisa impahla zaloluhlobo, indawo kumbe ikheli lapho ahlala khona (hatshi i-box number) kodwa inombolo yendlu, isitanda kumbe umnini womuzi/ usobhuku wakhe / induna yakhe lesigaba sakhe kumbe ilokitshi ledolobho lakhe.

Engabe engumuntu ongathengisanga lezompahla kodwa ogcinisileyo, ocele ukuthengiselwa kumbe ozitshiyileyo nje, kumele alotshwe phansi. Ekulobeni indingeko zokukhomba othengileyo, othengisileyo, ogcinisileyo kumbe otshiye impahla zakhe lomthengisi (dealer in second hand goods), kumele alobe usuku lapho aqhube khona lowomsebenzi, isikhathi soqobo lendawo lapho okuqhutshelwe khona lelo bhizimusi. Kumele kube khona njalo intengo yaleyompahla kumbe imbadalo eyabe ivunyelwene ukuzakhitshwa nxa ingabhadalwanga ngalesosikhathi kuqhutshwa lelo bhizimusi.

Nxa umthengisi lo kumbe isisebenzi sakhe, sisebenzise eyinye yempahla ethengiswayo, kumele kulotshwe phansi indlela esetshenziswe ngayo, ekhutshwe ngayo kwezinye. Nxa inikwe omunye umuntu sasipho kumbe kanjani, kumele kucace konke lokho. Akumelanga impahla ebithengiswa  izolo kumbe eke yalotshwa ukuba ingeyinye yezithengiswayo, icine isingasabonakali nje kungelasizatho.

Nxa itshontshiwe kumbe kulokunye okwenzakale kuyo, konke lokho kumele kulotshwe phansi kulolugwalo lomthengisi. Igama lendingeko zonke engiziqambe ngaphezulu, okuphathelane lonikwe leyompahla, kumele kulotshwe ngokufaneleyo.

Ugwalo lolu lumqoka bakwethu. Lugcineni njalo liluqakathekise. Kungabukeka sengathi kuyize lokho esikubonisana lapha, kodwa-ke, sisuke simangale kakhulu sesibona kubotshwa abantu abanengi abagoqela labahlonitshwa besetheswa amacala okweba kumbe ukutholakala belempahla ecatshangelwa ukuba itshontshiwe.

Phela yazini ukuba impahla etshontshiweyo iphanga ithengiswe, isetshenziswe kumbe ifihlwe. Ngokunjalo, singathakazeleli ukuthenga izinto ezitshiphileyo njalo esingazaziyo ukuba zivelele ngaphi. Ugwalo lolu, kumele lunikwe amapholisa aseduzane lalapho usomabhizimusi lo aqhubela khona umsebenzi wakhe. Lokho kwenziwa nga lobayisiphi isikhathi lapho amapholisa ayabe ethekelele khona osomabhizimusi labo bezowahlola.

Impahla yonke etholakala ikusomabhizimusi lo ngesikhathi amapholisa efika kumbe kufika bani lobani, ibalelwa ukuba ngeyakhe lowo somabhizimusi. Qaphelani o“tsotsi’ abaphosela impahla zabo zobusela lapho elithengisela khona besenzela ukulininda amacala kumbe njengendlela yokuzifihla lapho bezingelwa ngamapholisa. Banengi abasezintolongweni besetheswa amacala abangawadalanga kodwa-ke lokhu kuyabe kuyindlela yokubahlamba kuleyo milandu abayetheswayo. Ungatholakala ulempahla yobusela ungazi ukuba uyizuzephi kumbe ingalotshwanga phansi. Limuka, ungabi ngomunye wabasentolongweni ye-remand!

Ngelihlo lomthetho, impahla ezindala kumbe esezake zasebenza zibikwa ukuba ngezika somabhizimusi ozithengisayo nxa zitholakale kuye kumbe isisebenzi sakhe; zisendlini /lapho athengisela khona /eyadini yakhe kumbe egumeni / kwezinye zezindlu zomuzi wakhe; lakuyo yonke indawo eyaziwa ingeyakhe. Umthengisi lo kumbe isisebenzi sakhe, kumele sithi nxa samukele umbiko kumbe saziswe ngamapholisa aseduzane ukuba kulempahla ethile etshontshiweyo kumbe kulobuqili obuthile obenzakale emangweni wendawo asebenzela kuyo obungachitha impahla yenkampani ethile kumbe imali ngokwayo, kumele achaze zonke impahla alazo. Kumele njalo achaze impahla abelazo kumbe ake wazibona zithengiswa kumbe ake wazithengiselwa. Kakumelanga umthengisi lo athiyena, ‘‘ . . . ahh abantu abafika lapha bethenga lokuthengisa impahla banengi kakhulu ngakho kangisabazi . . .’’

Yeyi madoda, yekani silubambele lapha loludaba bakwethu! Izwi lami lokucina yikuthi, yazini ukuba umthetho lo, kawuvikeli abathengisa impahla elawulwe ngumantshi, umahluleli (judge) kumbe amagqwetha azakala ngokusemthethweni wakuleli ukuba ithengiswe — public auctions and auctioneers. Sizaluphetha kwelizayo loludaba sidedele ezinye.

Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected] / [email protected] / [email protected]

Share This:

Sponsored Links