Watsha tsotsi: Asibeni lamaphepha afaneleyo

08 May, 2015 - 14:05 0 Views

uMthunywa

SIYABONGA bakwethu ukuthi ilizwe leZimbabwe linakekela izizalwane zalo eziphazanyiswa luchuku olwenzakala phandle kwelizwe. Loluchuku lubuhlungu njalo lusivezela ukuthi kumqoka ukulondoloza umthetho elizweni kanye lokuwulandela ngokuthula. Lokhu ngikutsho ngoba sinanzelele ukuthi ukuthula kuyinsika yempumelelo lentuthuko yoluntu. Akukhathalekile ukuthi indubo esihlangana lazo zimi njani.

Okumqoka yikuthi umuntu ukhululekile ukuthi athole ithuba lokugqiba indubo zakhe, ukudla ilifa lakhe kunye lokuchelesa nje entuthukweni alayo. Ngokunjalo, ngithemba lisakhumbula ukuthi kuviki edluleyo ngilobe ngodaba lwethu lokubonisana ngendingeko zezihambi eziyizizalwane zakuleli ezifisa ukuphuma phandle kwelizwe; zisiyasebenza kumbe ukwethekelela nje. Ngithembise ukuthi ngizaqhubeka ngalo kuyonale iviki. Yikho lapho esiqalisela khona lamuhla mahlabezulu.

Kuviki ephelileyo ngigcizelele ngengwalo ezigoqela ipasa (passport) esathi thina iqakathekile ngoba lalapho usufuna ukwethekelela amanye amazwe, awethuki.

Ngilobe ngengozi ezitholakala ekuphumeni elizweni ungelapasa ezigoqela ukugalula emifuleni efana laboNgulukudela loGwembe uzama ukubalekela umthetho labawugcinayo; ukudliwa zingwenya kuleyo mifula; ukubanjwa iganyavu ngo“Magumaguma” kumbe ukubulawa ngokwakho; ukuthengiswa kumbe ukubulawa ngamadlabantu kumbe labo abadinga izitho zemizimba yabantu; ukubotshwa, uthonisiswe ugwetshelwe ukuhlala entolongweni yaloba yiliphi ilizwe; ukuhlukuluzwa yizizalwane zelizwe oyabe ukulo ngoba zisazi ukuthi akula lapho ozayabika khona ngoba awulamaphepha afaneleyo; ukutshontshelwa imali lempahla yakho kunye lokudalelwa wonke amanye amacala aphathelane lokuchapha imingcele ngokungekho emithethweni agoqela ukutshaywa, ukusetshenziswa ungaholiswa lokunye okunjalo. Ngakho-ke, kasithatheni ama-passport.

Amaqili onke asiphazamisa ukuthatha ingwalo lezi kaphange abikwe emapholiseni ukuze silondoloze ukuthula lenkululeko elizweni lethu.

Thina njengabacuphi beZimbabwe Republic Police, yithi esinika izizalwane zonke zakuleli kunye lezakwamanye amazwe ezihlala eZimbabwe, ugwalo olwethiwa igama lesiNgisi i-Police Clearance (PC). Ngikubone kufanele ukuthi ngigcizelele njalo kule iviki ukuthi lolugwalo lutholakala emahofisini amakhulu abacuphi beZimbabwe Republic Police (ZRP) abeCriminal Investigation Department (CID HQ) aseMorris Depot Complex eHarare. Ukuze unikwe lolugwalo, kudingakala ukuthi ube umsulwa bakwethu ngoba uyabe usiyamela ilizwe leZimbabwe kwamanye amazwe. Ngakho kudingakala ukuthi uthathwe iminwe (fingerprints) ehofisini yamapholisa aseduzane lawe.

Ngemva kwalokho, uyahlawula imbadalo yokuhlolwa ukuba awudalanga amacala yini kuleli. Imbadalo le yi-US$10-00 lapho ufuna ukuthola iPC yakho ngemva kwensuku eziyisikhombisa (normal) iphepha leminwe yakho lifike eCID HQ. Kumbe i-US$20-00 ngemva kwensuku ezintathu (urgent). Lokhu ngikwenzele ukuthi akhona njalo amaqili angafuna ukuqambela abantu amanga ebadlela izimali zabo bethi balakho ukubatholisa amaphepha la.
Sikhuthaza ukuthi abantu balondoloze ukuthula ezindlini, ezimulini kunye lezigabeni ngalesisikhathi.

Ngokunjalo, sikhuthazana ukuthi silondoloze impilo yoluntu ngokuphungula udlakela lamacala okubulalana. Kasikhohlwa abatshayeli ngoba beyibo abahleli bethwele impilo zabantu ngezandla emigwaqweni. Batshayeli, gcinani imithetho yasemigwaqweni njalo litshayele ngonanzelelo.

Kwezamacala odlakela lokubulala omunye umuntu ujongile kumbe ngephutha kumbe ulaka imali ingaseneli ezindlini, sithi thina mayuyu bakwethu — kasizithibeni. Kumele sisuthiseke ngesilakho, sikusebenzise ngokuzwanana. Imbambeko lendubo esingaba lazo lamuhla, ziyedlula siqhubeke siphila. Abasala bephila kumbe bemsulwa yibo abasala bekholisa ilifa lempumelelo yemisebenzi esiyabe sayiqala siyithi. Phela abanye bayabe sebefile kumbe sebesemajele ngamacala odlakela lokubulala abanye abantu ngenxa yolaka kumbe umona.

Ngithemba lisakhumbula ukuthi ngathi amacala okuchithwa kwegazi loluntu lawodlakela olugoqela ukusetshenziswa kwezikhali ezinjengenkafulakufa (imibhobho), amanye aphathelane lezemibhobho, lokuthunjwa kwabantu, aphathwa yiCID Homicide. Yiluhlu lwabacuphi olwande ukwesatshwa ngabanengi. Kodwa-ke, okumqoka yikuthi lujonge ukulondoloza ukuthula ngokulawula imithetho yonke ephathelane lezamacala la. Uma ungaso “tsotsi” odala amacala engiwethule lapha, uzalujabulela lolu luhlu ngoba lukuvikela ekubulaweni kumbe ukuhlukuluzwa.

Sinanzelele ukuthi kulabalokhe bekholwa ukuthi umuntu angaphumelela esebenzisa igazi lomunye kumbe isitho somzimba womuntu. Ukukholwa ngaleyondlela kuyize, njalo ukuwugcwalisela lowomncabango ngokubulala kulicala njalo kuyisono kuMdali owadala lowomuntu. UThixo usipha amacebo amanengi okunotha, amsulwa. Ngokunjalo, silikhuthaza ukuthi lingahambeli endleleni ezingenza lihlaselwe ngo “tsotsi” befuna imali, igazi kumbe izitho zenu.

Ngiyabonga bakwethu. Sidibane kuviki ezayo. Ngilifisela inhlanhla kukho konke elikwenzayo.
Ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0716616987 / 0783185092 kumbe ebulenjini [email protected] , [email protected] kumbe [email protected] — yikho lapho elingithola khona.

Share This:

Sponsored Links