Uncategorized

Usungatshadiswa yinduna yakini

28 Mar, 2024 - 00:03 0 Views
Usungatshadiswa yinduna yakini Induna Mtshane Khumalo

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda

NXA ubungafuni ukutshadela emthethwandaba, usungatshadiswa yinduna yakini!

Induna zomdabu kuleli sezamukele inyathelo likaHulumende lokuthi sezingatshadisa abantu lokulawula ukwabiwa kwelifa.

Ekadeni imitshado ibiphathwa nguMantshi loba ngabafundisi ababizwa ngokuthi ngama-Marriage Officers kodwa sekutshintshile.

Izinduna

Inguquko esikhona ngeyokuthi labo abafuna ukutshada, ikakhulu abasemaphandleni, sebengavakatshela inkokheli zabo zomdabu banikezwe imvumo. Sekuzakuba lula njalo kumuli eziphakathi kwenkinga zokwabikwa kwelifa lokunye okuhambelanayo ukuthi zithole usizo enduneni zabo.

Konke lokhu kuvele ngokugcweleyo kuviki ephelileyo ngesikhathi induna zithe gwaqa koBulawayo zifundiswa ngemithetho emitsha ephawulwe ngaphansi kwe-Marriages Act.

Izifundo eziphiwe induna zenziwe yi-National Council of Chiefs ibambene logatsha olubona ngezoMthetho lezePhalamende lolwe- Local Government and Public Works. Zifundiswe okunengi ngomthetho wokutshadisa, kusukela ngoLwesibili langoLwesithathu.

Izifundo lezi ziqhutshwe ngaphansi kwendikimba ethi: “Ukufundisa induna zomdabu ngemithetho yemitshado lelifa eZimbabwe.”

Kulandela ukuguquka kwemithetho yokutshada lokutshadisa, iPhalamende yethule ukuba induna sekumele ziphiwe amandla okutshadisa, ngakho sezibizwa ngokuthi ngama-marriage officers. 

 

Ugatsha olubona ngezoMthetho lezePhalamende kuHulumende lwengeze ulwazi lwathophela kuziNduna, lapho eziphathiswe njalo zingcwethi kwezomthetho ezibalisela lamagqwetha.

Umongameli we-National Council of Chiefs, induna uMtshane uthe bayakwamukela ukuphiwa umlandu omutsha ngaphansi komthetho omutsha wokutshadisa lokwabiwa kwelifa.

“Imfundiso le, silethemba lokuthi izaphathisa kakhulu kunkokheli zethu zomdabu ekuthini zizwisise ngemithetho le eyokutshadisa leyelifa. Kuzindaba ezinhle ebantwini bakithi nanko phela kuzasiza umphakathi lo esiwukhokhelayo,” kutsho induna uMtshane.

Induna uMtshane uthe sebevuleke ingqondo njalo kungumthwalo wabo wokuthi bakubone ukuthi kundaba zokwabiwa kwelifa, kungabi lokuxabana ezimulini.

“Sizalandela imithetho, senqabele ukuthi singadali ukuxabana ezimulini lasemphakathini.” 

Induna uNkalakatha, eyeNkayi, ibikele intatheli ukuba umlandu abawuphiweyo uzaphathisa kakhulu.

“Le yinguquko enhle emphakathini ngoba abantu bebethwele nzima ikakhulu kudaba lokwabiwa kwelifa. Kuhle ngoba sesithole imfundiso ngendlela umthetho omiswe ngayo.”

Unobhala wogatsha lwezoMthetho lezePhalamende kuHulumende uNkosikazi Vimbai Nyemba, kusethulo sakhe, wazise ukuba bekulesidingo esiphuthumayo ekuthini induna zifundiswe ngokutshadisa langokwabiwa kwelifa.

 “Umbuthano lo usebenze njengenkundla ebalulekileyo yokuthi induna zijulisise ulwazi ngomthetho olawula imitshado lelifa. Zengeze ulwazi lamacebo wokuxazulula okungazwisisekiyo njalo.”

Uthe ukuphakamisa induna ngolwazi kuzanceda ekuthini kube lengqubekela phambili emphakathini.

“Kasifuni ukutshiya abantu phandle. Lokhu kuyindlela eyiyo yokunikeza induna zethu amandla okuthi zisebenzele umphakathi ngokugcweleyo njalo yikho okuletha ingqubekela phambili ebantwini.”

 

 

Share This:

Sponsored Links