Uncategorized

UMBONO: Kasivikeleni impilo, ingozi zomgwaqo hatshi

03 Jun, 2021 - 00:06 0 Views
UMBONO: Kasivikeleni impilo, ingozi zomgwaqo hatshi

uMthunywa

AYIKHO enye into eqakatheke njengomphefumulo womuntu. Sonke siyazi ukuthi impilo yomuntu iligugu njalo imele iphathwe njengeqanda ngasikhathi sonke.

Ukuchitha impilo yomuntu yinto eyesabekayo njalo akekho umuntu ofuna ukuthi kwelakusasa abesesetheswa icala lokutshabalalisa impilo yomunye.

Kuqakathekile ukuthi labo ababona ngezokuhambisa babone ukuthi uzulu usezandleni ezinhle nxa ehamba, kungabe kusemigwaqweni, emoyeni kumbe ngesitimela. Abatshayeli labo bayaxwayiswa ukuba batshayele ngonanzelelo bengagijimi nxa bethwele abantu ngoba ukugijima lokujaha okungelangqondo kungacina kubulele abantu.

Ingozi ezenzakala ikakhulu edolobheni lakoBulawayo zidabula inhliziyo zomphakathi. Ingozi lezi zibangelwa yizizatho ezimbalwa ezigoqela ukufa komgwaqo, ukugijima okwedlulisileyo kuthi kwezinye izikhathi njalo kubangelwa yikuthi abatshayeli ikakhulu abemitshova bayabe bezama ukubalekela amapholisa.

Ingozi ikakhulu ezibangelwa ngabatshayeli abayabe bezama ukubalekela amapholisa ziba buhlungu kakhulu ngoba kuyabe kulabantu abanengi abayabe bethwelwe emtshoveni. Ingozi lezi yebo singathi zibangelwa yikungalaleli kwabatshayeli abephula umthetho besazi ngokutshayela imota ezingekho emthethweni, kodwa ngokufanayo amapholisa lawo alomlandu omkhulu wokuvikela impilo zabantu. Kambe nxa bengathi bebona imota ephule umthetho bavele nje bayixotshanise yona ithwele abantu bayabe besithi kuzazalankomoni njengoba iyabe isihamba ngesiqubu esikhulu emgwaqweni ovele ufile.

Esingakwaziyo yikuthi kambe nxa amapholisa engamane nje alobe phansi inombolo zemota bayekele izihambele bayidinge ibanjwe ingaselabantu kungabe kuphuze kakhulu na? Phela impilo zabantu abayabe bephakathi kwaleyomota ziqakathekile kakhulu njalo kungumlandu futhi wamapholisa ukuthi babone ukuba baphephile hatshi ukuthi babe yibo ababeka impilo zabo engozini.

Kubuhlungu kakhulu ukuthi abantu balahlekelwe zimpilo ngenxa yokuthi bekugijinyiswa imota akade beyigadile.

Kuyadingeka njalo ukuthi ikhansili yakoBulawayo layo ibone ukuthi iyalungisa imigwaqo ukuze ibe sesimeni esifaneleyo. Kulezinsuku emalokitshini atshiyeneyo ikhansili ihamba ibuthelela inhlabathi okutsho ukuthi isendleleni yokulungisa imigwaqo kodwa kufuneka ukuba lokhu kwenziwe ngokuphazima kweso ngoba impilo zabantu abahamba emigwaqweni le zisengozini sikhathi sonke nxa bephakathi kwayo kungakhathalekile ukuthi bahamba ngemota loba ngenyawo ngoba ezinye ingozi ezenzakalayo zibulala abahamba ngenyawo.

Akukhangelwe konke lokhu kulungisiswe abantu bangalahlekelwa yimpilo ngembangela ezingalungiswa nje lula.

Kungumbono kaMthunywa ukuthi njengoba icala lingaboli, nxa imota ingenza icala kufakwe emitshineni le eyakulezinsuku kulula ukuthi ibanjwe mhla isiyathela umthelo, ngoba vele kunzima ukuthi imota ihambe ingelawo umthelo.

Impilo iqakathekile ngakho-ke asidingeni indlela zokuvikela ingozi.

Share This:

Sponsored Links