Uncategorized

UMBONO: Asihlaleni phansi sixoxisane, sixolelane

20 Oct, 2022 - 00:10 0 Views
UMBONO: Asihlaleni phansi sixoxisane, sixolelane Peace and Unity

uMthunywa

KULOMSEBENZI omuhle oqalwe zinduna zomdabu kumhlubulo ongezansi yelizwe.
Umsebenzi lo uphathelane lokusungulwa kwenkulumo lophenyo kudaba oluzwisa usizi kumbali yeZimbabwe, iGukurahundi.

Le yindaba ebivalelwe ukuthi kukhulunywe ngayo okwesikhathi eside kodwa kuthe kungena uMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa, kube yikuvuleka kukaHulumende lezizalwane zonke zakuleli ukukhuluma ngakho.

UMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa

Ukuzimisela kukaHulumende ukuthi kukhulunywe ngodaba lolu kwabonakala kuminyaka edluleyo lapho izinduna ebeziphethe zisiba lemihlangano loHulumende koBulawayo kuhlaziywa indlela okungaqaliswa ngayo ukukhulumisana ngeGukurahundi.

Kumbali yaleli ilizwe, akuzake kwenzakale lokhu. Kwaba yisimangaliso kuzizalwane ezahlaselwa yikungezwani okwaqhamuka ngeminyaka yama-1980s eMatabeleland lasenkabazwe yelizwe. Kulabo abalahlekelwa yizihlobo, abalinyazwa ngochuku lwaphezulu, kumele bakwamukele okwenziwa zinduna zethu loHulumende wabantu.

Nxa kungenziwa yithi, ngubani ozakwenza?

NgoMvulo isizwe sivuke sibikelwa ukuba izinduna zilobe ugwalo oluzalandelwa nguHulumende kuhlelo lokulungisisa okonakalayo ngesikhathi seGukurahundi.

Izinduna zomdabu zihlale phansi, zahlanganisa amakhanda zabeka amacebo amunyethwe lugwalo lolu oluphiwe uMongameli eState House koBulawayo.

Kubonakele ukuthi isikhathi sokuhlala sikhonona, sigcona ezinye izizalwane, sidala inzondo sesadlula.
Isizwe sakhiwa ngokukhumisana umlotha. Ingathi wona umuzi wakhiwa ngokuhlala phansi, imuli zibambisane indlela.

Ukubambana kwezinduna ezibusa kuzabelo zeMatabeleland North leMatabeleland South, lakwezinye indawo esabelweni seMidlands kuyisitshengiselo sokuthi zonke izizalwane kumele zilandele mzila munye.

Eminyakeni edluleyo, udaba lweGukurahundi ludabule ilizwe. Labo abadabuka eNtshonalanga yelizwe bebebonakala beyizitha. Abaphuma eZansi labo beyizitha njalo.

Okhuluma ulimi lwesiShona lalowo okhuluma iSiNdebele bekungazwani nxa sekuvela udaba lweGukurahundi.

Kahle, kahle lokho ayisikho.

Sonke singabantu abaNsundu, ukwahlukanisana kubuyisela muva ingqubekela phambili.
LoMongameli uMnangagwa ubike wagcizelela ukuthi ukwehlukanisana ngolimi langomdabu kubi njalo akuphele.

Kungumbono kaMthunywa lamuhla ukuthi asibambaneni kuloluhlelo, sincedisane lezinduna ukuze umsebenzi lo uphutshe ube lempumela enhle.

Izizalwane zakuleli, ikakhulu lezo ezihlala kuzabelo zeMatabeleland North, eMatabeleland South laseNkabazwe azikuqakathekise lokho. Silethemba ukuba lakuzabelo zonke isenzo sezinduna loHulumende sizathola ukwamukelwa.

Njengokutsho kukaMongameli welizwe, izakhamizi azikwamukele okuzalandela.

Abacubunguli bohlelo kubikwa bazasabalala eziqintini ezibalisa eKezi, Lupane, Tsholotsho lakwezinye indawo lapho iGukurahundi eyatshaya yazwela khona.

Siyazi ukuthi bakhona abanye bethu abangafuniyo ukuthi izinduna zisebenze loHulumende ngendaba yeGukurahundi.

Bakhona abazitshela ukuthi balamacebo angcono, kodwa-ke, le yindaba yethu sonke. Okwethu kulungiswa sisonke.

Isicebiso sephephandaba likazulu ngesokuthi izakhamizi zilandele okuphawulwe zinduna loHulumende ukuze uhlelo luqhutshwe kakutsha.

Sicela lamabandla ezokholo elizweni ukuba aphathise ngokukhuthaza abantu ukuthi bangesabi ukuveza abalakho ezifubeni. Nantu uhlelo olufuna ukulungisa, olugxile esiNtwini. Asenzeni ngokufaneleyo.

Umuyi uJoshua Mqabuko Nyongolo Nkomo.

Asikhulumeni, sikhumisane umlotha, kwakhiwe ilizwe ngokuthula. Ukuthula kuletha ingqubekela phambili. Angithi lomuyi owayengumsekeli kaMongameli welizwe uJoshua okaNyongolo Nkomo wagcizelela ukuthi ukuthula lokukhulumisana njengabantu  kudala impucuko.

Asilandeleni lelolizwi. Isizwe sakhiwa ngomanyano.

Share This:

Sponsored Links