Ukungehlisi lokuphunza, zimpawu zokuthi inkomo sokumele ithengiswe

07 Dec, 2023 - 00:12 0 Views
Ukungehlisi lokuphunza, zimpawu zokuthi inkomo sokumele ithengiswe Inkomo

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO ebona ngezezifuyo eyeLivestock Production Development esabelweni seMatabeleland North isixwayise abafuyi benkomo zochago, ngempawu okumele bazinanzelele enkomeni zabo ezitshengisa ukuthi isikhathi sokuthi inkomo idluliselwe ebhutsha sesifikile.

UMnumzana Cosmas Muzunde oyingcitshi kwezokufuya kunhlanganiso le esabelweni seMatabeleland North uthe abafuyi benkomo zochago kumele bakhangele impawu ezifana lokungehlisi kuhle, ukuphunza kanye lemikhuhlane etshiyeneyo ukuze bangaqhubeki begcine inkomo lezi ezingasalethi inzuzo.

“Inkomo yinye ngayinye kumele ikunike ithole elilodwa ngomnyaka kanye lochago olunengi oluhambelana lezinga lokudla olinika inkomo zakho.

“Sikhangelele ukuthi ngesikhathi inkomo isiqalisa ukuhlupha ingasalethi inzuzo ecacayo ibe isileminyaka engu-15 njalo isizele amathole angu-15 ngoba ngomnyaka kumele izale ithole.

“Nanzelelani ukuthi ukudla elikupha inkomo zenu kuhambelana lochago elilusenga enkomeni.

“Sitsho ukuthi nxa unika inkomo eyodwa i-15 litres yokudla yona kumele ikuphe 20 litres yochago kusiya phezulu.

“Kodwa ungabona usuthola uchago olulutshwane olungaphansi kwe-20 litres, lokhu kuyabe kuluphawu olutshengisa ukuthi kukhona okungasahambi kuhle empilweni yenkomo zakho, kuyabe sokumele uyithengisele abezilaha,” kuchasisa uMnu Muzunde.

“Olunye uphawu ngolokuphunza. Ungavele ubone isithi ingavele ibe lebele iphunze, nxa lokhu sokwenzakele umlimi uyabe selahlekelwe lithole okomnyaka lowo, kwesinye isikhathi kuyenzakala ukuthi inkomo lezi zilandelwe kanengi kodwa zingabi lamabele, ngolunye uphawu futhi lolu.

“Lokhu kungabangelwa yimikhuhlane etshiyeneyo ehlasela inkomo zochago layo eyenza inkomo zingalethi inzuzo ethe xaxa.

“Nxa sezihlaselwe yimikhuhlane kuyabiza kakhulu ukuthi zithengelwe imithi, kuyabe kulokhe kusidla esikhwameni, ukuthi ibhizimusi ingawi kumele uhle uyithengise,” kulandisa uMnu Muzunde.

“Nxa lithengisa inkomo zenu, thengiselani emabhutsha lingathengiseli abanye abafuna ukuqala ibhizimusi yokufuya inkomo zochago ngoba isizatho sokuthi zithengiswe yikuthi azisenzi kuhle.

“Ekuthengiseni kwenu lingakhangeleli intengo ephezulu ngoba lezi akusizo nkomo zenyama,” kulandisa uMnu Muzunde.

Uphethe ngokuxwayisa abafuyi benkomo ukuthi bahambe kuzifundo eziqhutshwayo zokufuya inkomo zochago.

“Kuqakathekile ukuthi abalimi bahambe kuma-workshops bayefundiswa ngezinye indlela zokufuya ezitshiyeneyo, abangazilandela njalo ezingathuthukisa amabhizimusi abo kwezokufuya.” kuphetha uMnu Muzunde.

Share This:

Sponsored Links