SILIFISELA INHLANHLA BAFUNDI

18 Aug, 2016 - 16:08 0 Views
SILIFISELA INHLANHLA BAFUNDI

uMthunywa

NJENGENHLALAYENZA nxa izikolo zivaliwe, sikhuthaza abafundi ukuba bengalibali ngezindaba zemalokitshini kunye lasenkomeni kumbe enkunini kuphela bekhohlwa ukuba kulamabhuku okumele ataditshwe. Abanye ngabalitshaziswa yibubi obugoqela ukusetshenziswa kwezidakamizwa, utshwala lokunye okunjalo. 

Ngizakupha isibonelo somntwana oselokitshini, nginike umzekeliso womfundi osemakhaya besengiphetha ngamalunga eAnti-Drug Abuse Club (ADAC) abazinikela ukulwisana lokusetshenziswa kwezidakamizwa. Umfundi oselokitshini ulethuba elihle lokuya esikolweni kuma-extra lessons kukanti osemakhaya angaliswela lelothuba lanxanje ngenhlanhla, laye engabalalo nxa kulombalisi osele esikolo.

Abe-ADAC bangaba sedolobheni kumbe emakhaya kodwa inhloso yabo yikuba ngabantwana, abafundi kumbe intsha ezinikeleyo empilweni ukulwisana lokusetshenziswa kwezidakamizwa.    Inkuthazo le iqutshulwe yimikhosi eyande ukulibazisa abafundi nxa bengemakhaya ama-agricultural show agoqela awasezabelweni lekhokhelayo kuleli eqhutshelwa esigodlweni seHarare ngoNcwabakazi.

Embukisweni le kuba lamaqembu ahlukeneyo afundisa ngezezidakamizwa kunye labukisa imisebenzi yawo ezama ukuhuga lokubonisa abasakhulayo ubuhle bokusebenza imisebenzi ethile — career guidance. Bekunjalo-ke lase Hwange Agricultural Show yalonyaka.

Izidakamizwa zidliwa ngendlela ezehlukeneyo ezigoqela ukubhema, ukuhotsha, ukunatha, ukuntshwantshwaza ngamajekisanyana athile, zingaba ngamabhiskitinyana, imithi, amanzi, amagcobo lokunye okunjalo. Inhloso yokuzithatha ngendlela ezinengi izidakamizwa lezi yikuzama ukubalekela isandla somthetho. Kungaselani, abomthetho bona bahleli beqaphele njalo abomanyano wabo lentsha (ADAC) bahleli bethiye indlebe bevule lamehlo abo ngenjongo yokucebisana lamapholisa ngabayala ukukhuzwa.

Imihlobo ebhahileyo zimbanje, i-glue, i-broncleer / ingoma, amatshwala afana labo double punch, thathankawu, mbarura lama-“hot stuff” o-Viceroy, lemihlobohlobo ethile intsha egijima ngayo kulezi insuku. Ngaphandle kokuphazamisa ekutaditsheni, izidakamizwa lezi ziyabulala. Phela ziqala zilimaza imizwa, zingenele umzimba wonke ucine ususoma izitho zomzimba (stroke) ukuphefumula kubenzima (cardiac arrest), ukumpompa kwenhlizyo kubenzima, ingqondo ziqale ukuphambana, lakho konke okunjalo.

Ngokunjalo, yazini zihlobo ukuba akukho okuhle ngezidakamizwa. Abanye bangakubona sengathi kuyize lokhu esikubonisana lapha ngoba mhlawumbe bethi bayazikhupha lokuchitha isizungu. Yebo ye, lona icala livele lilibazisa njalo yikho abadala bethi lembula ingubo lingene. Angithi labanye babodadewethu bona ngamabomu kumbe bethi kabazi nxa besebenzisa amaphilisi afana labo-Appettito, amagcobo anjengabo-Caro-light lamanye anjalo. Bathi badinga ubuhlophe kanti sebezilimaza njalo bedala lamacala ngoba amagcobo la lamaphilisi akhona kungavunyelwa kulelilizwe lakithi.

Kuhlangothi lwalaba abona bethi bayazithokozisa, kukhona abakha imizimba ngama-Appettito. Amaphilisi la acina eqinisa izitho ezithile, isibonelo, isinqe, “ifiga” kumbe isifuba ukwedlula ezinye izitho zomzimba. Amagcobo e-Caro-light wona enza umuntu abemhlophe lapho ayabe eyande khona athophela, ukwedlula kwezinye izindawo.

Inengi labawasebenzisayo bayehluleka ukuwagcoba ngokwaneleyo bacine besibamhlophe eziphaqeni lebusweni kodwa babemnyama entanyeni.  Amagcobo la abulala isikhumba soluntu esilombala wobuntu ofana lowobunsundu lo esilawo (melanin) atshiye umzimba ususegcekeni. Umzimba lo usuka utshiswe lilanga abanye bahlaselwe yimikhuhlane efana lemvukuzane yesikhumba. Yeyi madoda, akukho okuhle ngentwana zenzwabethi lezi. Aluba singabanye, besizosebenzisa imithana yonke le ngendlela yabongi labongikazi kumbe odokotela (prescription).

Angithi lokudla ngokwakho uzwa abantu bethi lokhu hatshi, lokhu yebo lokhu kodwa hayi kasochago (olwempuphu lolu esilunatha ngohololo) kodwa zindumba . . . , kunzima. Sigcinwa nguMlimu kuphela! Kodwa-ke, okwezidakamizwa hatshi zivele ziyabulala ngoba njalo kazivunyelwa lakoNkulunkulu.

Ngizacina ngesixwayiso kuntsha yonke engazifica ingena kwezocansi esikhathini sokuba ibe itaditsha kumbe ikhonza ezihonqweni lakweminye imibuthano enjalo eyakoNkulunkulu eqhutshwa ngesikhathi sekhefu. Lokhu kuza ngoba abanye abadala behluleke ukuzithiba bacina bexhwalisa abantwana abangamankazana. Lingavumi ukuxhwaliswa mantombazana ngoba ikusasa ngelenu njalo sonke sikhangelele kini njenge kusasa lethu. Kumele lifunde, likhule libe zinkokheli kunye lezisebenzi kumbe osomabhizimusi bakusasa.

Fundani liqede beseliqalisa ezothando. Ubude kabuphangwa njalo ukugijima akusikho kufika! Ngilifisela inhlanhla ekutaditsheni kwenu ukuze liphumelele emihlolisweni yokuphela komnyaka. Abapase ama mid-years halala, abangaphumelelanga yilo ithuba lokulungiselela lonaleli — lingadinwa.

Phela kuvele kunjalo, akulahlwa mbeleko ngokufelwa. Labadala elibabona bephambi kwenu, labo lokhe befunda, betaditsha njalo beqeqetsha. Ngakho-ke, yazini ukuba lisesiqalweni nje semfundo. Lingavumeli lutho olungafuna ukuliphazamisa.

Ngiyazi ukuba njengabantu abatsha, lilendaba ezimnandi. Ngithumelani zona kunye lemibono yenu yonke kunombolo zeWhatsApp 0785 549 290 (MBCU Mat North), 0784 270 800 (ZRP Mat North), 0783 185 092 (CID Mat North), 0785 957 764 (MBCU Bulawayo), 0782 047 834 (Victoria Falls District) kumbe ebulenjiniku – [email protected]/

Share This:

Sponsored Links