Uncategorized

Phos’ elakho: Sezivaliwe izikolo chumani bantwana

03 Dec, 2015 - 00:12 0 Views

uMthunywa

Cornelius Luphahla
BAFUNDI namuhla ngiza lomkhonto ohlaba amahlongandlebe ukuze azi ukuziphatha ngendlela eqondileyo.

Njengoba nje umbhalo egwalweni olungcwele usithi othanda ukulaywa uthanda ukwazi lakhathesi ozakwamukela amazwi la wamukela ukuba mnene okwejuba. Angithi impi ivinjwa isasebucwala hatshi sisebaleni lomuzi? Nansi-ke indaba bafundi njengoba sezivaliwe izikolo akutsho ukuthi selikhulile njalo akutsho ukuthi liqolotshe lize lidabule imbeleko ngoba kusasa lizaswela ozalibeletha.

Lapha ngizama ukulivezela ukuthi njengoba selisiya kukhefu akutsho ukuthi selisiyazenzela umathanda phandle lapha. Ngiyazi inengi lenu ikakhulu amantombazana lamajaha afunda ehlala ezikolweni (ama-boarders) lizabuyela nzima esikolweni. Lokhu akuthandabuzwa muntu ngoba sihlala sikubona ngamehlo. Uthola umntwana oyinkazana sengasabambeki bakithi ethi ufuna ukukholisa ngoba uhlala evalelwe esikolo. Ekukholiseni lapha umntwana uze alibale lokuthi ungubani, setholakala lemabhawa phakathi kwamabili edakwe engasazazi.

Yebo kambe bantwana kubalulekile ukuthi likholise ikhefu kodwa akutsho ukuthi lizitshaphaze. Usizi yikuthi ekuvaleni kwenu izikolo lifikela ukuqoma kuphela lengwalo zingasabanjwa lapho sokunzima. Labafana labo elibaqomayo bayabe bevele belivulele ingavula zamazinyo belindele, uzwa kuthiwa “. . . ziyavalwa izikolo ayeza ama-boarders,” khonapho kutshiwo lina. Kalinanzeleli yini ukuthi inkulumo le iliveza njengabantwana abatshiphileyo abafana lenkomo engenwayo esengwa legangeni.

Lani bafana ngiyazi lidume ngezidakamizwa ikakhulu lina elifunda lihlala esikolo. Umfana wakhona umthola segqoke okuyingwane okuncane ekugqokele esiphundu ehamba ekhwenyezela baba egone utshwala eqonda emgelweni kumbe emadwaleni. Ebusuku khona angikhulumi, abafana bayabe sebengasabambeki. Abanye babo baphetha besenza ingozi baqabuke sebesezandleni zamapholisa bengalindele. Kwesinye isikhathi abafana laba basuka baphenduke amasela amakhulu bagqekeze kube nzima. Ngibona angathi bakaMthwakazi lani liyake likunanzelele ukuthi amasela anda kakhulu izikolo zingavalwa. Kusobala ukuthi amasela la amanye awo ngabantwana besikolo ikakhulu abafunda behlala ezikolo. Abananzeleli ukuba baziholela amanzi ngomsele.

Lani bazali lingavumeli abantwana bezenzele umathanda lithi ngoba likhefu kufanele bakholise. Nanzelelani ngoba lizakhala isililo esingaziwa muntu abantwabenu sebenze ingozi. Umntwana ngumntwana akukhathalekile ukuthi ukukhefu ngakho kufanele umphathe ngendlela efanayo.

Bakhuzeni abantwabenu befika bevela esikolweni besiza kukhefu, libafundise ngengozi zokungaziphathi ukuze bajikame. Lani liyazibonela bazali ukuthi umhlaba sumi ngezinyawo ngakho lingawulingi liwuphe abantwana ngoba lizabaswela subaginyile.

Bakwethu angitsho ukuthi abantwana abafunda behlala ezikolweni yibo okufanele bazinuke amakhwapha kodwa lalaba abafunda behlala ngakibo ngithi kibo ababeke amaphaphu phansi bazithobe, njengoba ikhefu selifikile bengathabi baze bazikhohlwe.

Share This:

Sponsored Links