Uncategorized

Phos’ elakho: Eyomdeni kayingenwa

25 Jan, 2018 - 00:01 0 Views

uMthunywa

Silo Cornelius Luphahla

INKOMO zesibaya sinye kazaze zahlala zingahlabani kodwa nje zazibuye zikhothane. Zisunduzane insuku zibe ngamaviki, asunduzane amaviki abe zinyanga, lazo zingqikilane izinyanga zibe ngumnyaka. Kwenzeka lokhu nje abanye bakholwa ukuthi izolo liyenjelwa kuthi abanye bale ngokuthi isihlahla kasikhohlwa, kukhohlwa ihloka.

Injalo impilo, bakhona abantu abangelawo umoya wokudedisa inhliziyo kube khona njalo abamane badele behlise umoya. Ngitsho nje ngicacada udaba lwezokuhlalisana empilweni kungakhathalakeli ukuthi ngubani lobani kodwa nje okuqakathekileyo yikuthi abantu bahlalisane ngokuthula hatshi okwenyamazana.

Ngangizwe abadala bethi ikhotha eyikhothayo engayikhothiyo iyayikhahlela. Kunjalo-ke lasebantwini kwakuthiwe okukhwexulela umkhono lawe ungahlaba umkhwexulele. Nxa kuyikuthi kuyenzakala lokhu pho kungani bakaMalandela singaphathani ngendlela enhle ukuze kusasa siqhubeke sizwanana.

Isimanga yikuthi ukuswelakala kwesiphatho lokhu sokumemetheke kwaze kwayakuthi ji ezindlini. Nanzelela ukuthi kulezinsuku imizi eminengi ngamalangabi wodwa kuphilwa ngezibuhlungu kuphela. Yebo phela kunjalo sibili ukuthi amaphane angamane aphele amahlamvu amacimbi ayathutha ayephephela emsenyeni kodwa kawaze athutha wonke ngoba amanye amane angene insumbe.

Emsenyeni lapha azafika njalo ahlasele ngenhliziyo ezibuhlungu njengoba nje umsenya ulamahlamvana anganganani uhle usale ungela ngitsho lamahlamvu. Loba kunjalo amacimbi phela yizibungwana nje kawalaye unembeza njengabantu. Lapha ngichaza ukuthi eyomdeni iyazilamula ngakho akufanelanga ukuthi uyithwale uyeyithi qithi emuntwini ongazi lutho.

Phela inengi labantu limana lithwale inzondo yasezindlini liyeyisebenzisa lalapho okungamelanga isebenze khona. Yikho-ke ukungahlolisisi kwabantu lokhu ngoba kuyabe kufanele ukuthi nxa ulohlupho ulubikele abantu ngendlela epholileyo ukuze bakuhluzise bakuncedise.

Nxa ungasakwenzanga lokhu kuzathi mhla indawo le ofihle kuyo ikhanda isidilikile uswele lapho ongaya khona ngoba phela abantu bayabe bengazi ukuthi nguwe kumbe ngomunye wakho olecala. Yikho phela abadala babethi indaba yakho ibikele abantu njalo.

Ngalokhu bakaMalandela kuzulu kwakube kuhle ukuthi siphilisane ngendlela okhokho ababephilisana ngayo isizwe sisamile. Kulabo abathetheneyo kubalulekile ukuthi kube lokuthula kuthi loba kuthe kwaba khona ukungezwani kumane kulungiswe ngoba phela awukho ongathunqi ntuthu njalo umsizi ngowembiza zonke kodwa nje zazimane zigeziswe.

Phela kayaze yakhonkotha iphethe ithambo njalo imbilaphi isola isilonda. Loba kunjalo abadala babengahlayazi phela nxa babethi kayaze yathi ngokukhahlela isiganu ihle ibulawe. Kunjalo-ke kubalulakile ukuthi ehlukunyezwa esibayeni ingaze yathwala uchuku lolo iyebhodlela ematholeni angazi lutho.

Mthwakazi omuhle ondlela zimhlophe ubuntu kabande kubuswe kudelwe njengasendulo okhokho besawadla amabele bempongoloza kube kuhle kube njeya.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds