Landelani izixwayiso lingaphanjaniselwa isivuno yibudli

13 Jul, 2023 - 00:07 0 Views
Landelani izixwayiso lingaphanjaniselwa isivuno yibudli Mnu Mbikwa Nyoni

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO ye-Agricultural Advisory and Rural Services isikhuthaze abalimi ngokumele bakwenze ngemva kokuvuna izilimo zabo emasimini ukuze zingadliwa yibudli.

Oyingcitshi kwezokulima, uMqondisi kunhlanganiso le, esabelweni seMatabeleland North, uMnumzana Dumisani Mbikwa Nyoni uchaze ngokumele bakwenze ngalesi isikhathi sebusika ngemva kokuvuna ngoba bonke sebevunile sebekhangelele ukubhula isivuno abasitholileyo.

“Okokuqala nanzelelani indawo lapho elibhulela khona ukuthi zindawo eziwomileyo njalo ezingela nhlabathi, ngoba nxa izilimo zingangenwa yinhlabathi lokudla kwakhona kucina kungasahlabusi ikakhulu isitshwala samabele siyabe sesilumela.

“Lokhu yikho okwenza inengi lisuke lingathandi impuphu yamabele bathi ingcolile ilenhlabathi ikakhulu, intsha yalezinsuku. Lokhu kwenziwa yikungahlanzeki kwendawo yalapho okuyabe kubhelelwe khona,” nguMnu Nyoni lowo.

“Okwesibili gezisani iziphala zenu lapho eligcinela khona izilimo zenu, kumele zigeziswe konke phansi lasemdulini ngoba kwesinye isikhathi kuyabe kusele ezinye izibungu ezingacina zisiba yinkinga esivunweni esitsha.

“Imithi yokugezisa iziphala itholakala emavinkilini lapho okuthengiswa khona inhlanyelo kanye lemithi yezilimo. Izilimo kumele zifakwe esiphaleni nxa sezomile, lokhu kwenzelwa ukuthi zingakhunti,” kutsho umnu Nyoni.

UMnu Nyoni ubuye waxwayisa abalimi ukuthi bafafaze imithi yokuvikela ubudli eziphaleni.
“Abalimi sibakhuthaza futhi ukuthi bafake imithi yokuvikela izilimo ukuze zingaphehlwa. Okunye okuqakathekileyo yikuthi libone ukuthi lifaka umuthi ohambelana lesikhathi elikhangelele ukugcina isivuno esiphaleni singakasebenzi.

“Lokhu kwenzelwa ukuthi impilo zabantu ziphephe ngoba kuyingozi ukuthi ufake umuthi wenyanga eziyisithupha kodwa ubusuqala ukusebenzisa amabele ngemva kwenyanga ezintathu, umuthi uyabe ulokhe ulamandla, kungenzakala ubulale abantu ngakho kuqakathekile ukuthi abantu bananzelele nxa sebefaka imithi,” kulandisa uMnu Nyoni.

Uphethe ngokukhuthaza abalimi ukuthi balandele zonke izixwayiso abaziphiwayo ukuze isivuno sabo sigcinakale.

“Nanzelelani ukuthi lapho eligcina khona izilimo zenu akungeni manzi, amagundwane njalo kuhlanzekile, lobudli obugoqela i-larger grain borer ukuthi abukho. Imithi yokuvikela ukuphehlwa liyithenge endaweni ezisemthethweni. Okunye okuqakathekileyo njalo yikubala izixwayiso ezibhalwe emagabheni kumbe emambodleleni omuthi lingakayisebenzisi,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links