Isikhathi sokoma sihlasela izilimo ngendlela ezehlukeneyo

14 Mar, 2024 - 00:03 0 Views
Isikhathi sokoma sihlasela izilimo ngendlela ezehlukeneyo

uMthunywa

Langelihle Moyo

ABABONA ngezokulima abe-Agritex sebeveze ukuthi ukuswelakala   kwezulu kuhlasele izilimo ngendlela ezitshiyeneyo kusiya ngendlela izulu eline endaweni ezehlukeneyo.

Ingcitshi kwezokulima, uMqondisi kunhlanganiso ye-Agritex uMnumzana Dumisani Mbikwa Nyoni uthe  ukuswelakala kwezulu kuhlasele abalimi ngendlela ezitshiyeneyo kusiya ngokuthi umlimi ulime ngasiphi isikhathi kunye lokuthi ulime  ngayiphi indlela.

“Bakhona abalimi abalime ngohlelo lweNtwasa, labo bakhuthazwa ukuthi bengalima bemboze izilimo zabo ngotshani loba amahlanga ukwenzela ukuthi ubumanzi bungaphephuki masinyane. Kukanti kulabanye abalima ngeNtwasa kodwa bangenzanga njengokuxwayiswa ngoba bengatholanga okokwembesa umhlabathi. 

“Ukwenza kwendima lezi bekutshiyana ngenxa yelanga ebelitshisa. Indima ezihlaselwe  lilanga kakhulu yilezi ezitholwe yikoma sezikhahlela kumbe sezikhahlele isikhwebu samabele kumbe isiqu somumbu sesisiba labantwana ngoba yiso isikhathi lapho nxa isilimo sesikhipha amaluba esifuna khona ubumanzi kakhulu ngoba yisikhathi sokuzala kwesilimo,” kuchasisa uMnu Nyoni. 

“Nxa umumbu ungatshiswa lilanga isitshakala sesikhumukile, noma izulu lingana umumbu lo awusavuki kodwa ongakafiki ebangeni lokutshakaza otshona uswabile ubuye uhlakaniphe ebusuku yiwo ongavuka nxa izulu lingana,” kutsho uMnu Nyoni.

Uthe amabele lenyawuthi kwenelisile ukumelana ngcono lokoma.

“Ezilinyweni zonke, amabele lenyawuthi kutshengise ukumelana ngcono lokoma kulomumbu. Indawo ezilabalimi abalima amabele lokhe kutshengisa impilo ukuthi nxa izulu lingana bengavuna mbijana nxa bekungakafiki esigabeni sokutshakaza ngoba nxa besekutshakaza abantwana baba balutshwana okokuthi lanxa umlimi esebhula loba eyela abantwana bayaphephuka ngoba bengagcwalanga isikhwebu. 

“Amabele lenyawuthi yizilimo ezilempande ezinde ezimelana lelanga. Izilimo lezi futhi amahlamvu azo ayagoqana nxa sekutshisa okuvikela ukuphephuka kobumanzi emahlamvini.” 

Uphethe ngokuxwayisa abalimi ukuba loba sekutshile emasimini babuthe amahlanga bagcinele izifuyo hatshi ukuthi acine sedliwa ngumuhlwa. 

“Abalimi abanengi balakho ukudela nxa emasimini sekutshile besebeyekela amagenga esidla amahlanga. Kuqakathekile ukuthi amahlanga agcinelwe izifuyo kulokuthi bakhale ngokungavuni babuye baswele ukudla kwenkomo sekomile emadlelweni. 

“Njengoba izulu belisina ngesikhathi esitshiyeneyo njalo abalimi belima ngezikhathi ezitshiyeneyo, asebetshelwe emasimini kabangekeli izifuyo zingena emasimini alabo abalomumbu osaphila ngoba mhlawumbe sekungaba lemikhizo engavuthisa izilimo lezi,” kuphetha uMnu Nyoni 

Share This:

Sponsored Links