Uncategorized

Imibuzo ngesidumbu somfundi ehofisini kathitshanhloko

01 Dec, 2022 - 00:12 0 Views
Imibuzo ngesidumbu somfundi ehofisini kathitshanhloko Death

uMthunywa

UYATHUTHUMELA futhi ufuna izimpendulo umzali womfundi otshone esesikoleni, kwatholwa isidumbu sakhe silimele ekhanda ehofisini kathitshanhloko.

UMnumzana Mthokozisi Khoza, onguyise womfundi uThabiso Mazibuko (osebenzisa isibongo sikanina) obefunda uGrade 7 eSandsfield Primary School, oThongathi, uthe ufuna izimpendulo ngokutshona komntanakhe egcekeni lesikolo.

UKhoza uthi lesi sigameko simtshiye lesilonda esikhulu  lemibuzo eminengi engaphendulekiyo.

“Kunengi nje okungixakayo mayelana lalesi sigameko sokutshona kwendodana yami isesikoleni. Le nto ngempela iyangixaka. Ngiyazibuza ukuthi utshona kanjani umfundi esesikoleni,’’ kubuza umzali.

Ngosuku atshone ngalo, kuvela ukuthi othitsha bakulesi sikolo bebematasa lomcimbi bezijabulisa ngeziphuzo, bengabanakile abantwana bedlala emnyango.

UKhoza uthi wathintwa ngocingo ngothitsha besikolo, bamcela ukuba aphuthume ngoba kulesimo esiphuthumayo. Ngesikhathi engena ehofisini kathitshanhloko wazithela phezu komntanakhe elele ebheke phezulu, kugcwele igazi ekhanda.

Uthi umbuzile uthitshanhloko ukuthi kwenzenjani? Ingcazelo abamnikeza yona lamanje uthi akayizwa kahle.

Uthi bamtshele ukuthi umntwana wakhe utshayeke epalini watshona ngesikhathi edlala ibhola labanye.

Le yingcazelo ayifanisa lenganekwane yoqobo. Kodwa uthi utshaya amakhala ngalokhu ngoba uxakwa yikuthi isidumbu somntanakhe sifinyelele kanjani ehofisini likathitshanhloko?

Uthi ekhanda lomntanakhe bekubonakala ukuthi ulimele kabi. Ubuza ukuthi uma elimale edlala labanye ubengaze alimale ekhanda pho?

Uthi ufuna ubulungiswa ngesigameko sokutshona kwendodana yakhe. Uthi okumnenga kakhulu yikuthi indodana yakhe itshone othitsha bekade bejuxuza belomcimbi.

Umthombo okhulume neSolezwe ngoMgqibelo uthi kukhona okutshaya amanzi ngokufa komfundi njengoba kukhona abanye abantwana afunda labo abakuphikayo ukuthi walimala edlala labo.

Okhulumela amapholisa KwaZulu Natal, uLieutenant Colonel Nqobile Gwala usiqinisekisile lesi sigameko.

Uthe amapholisa athola ucingo, aphuthuma oThongathi okuyilapho afica khona isidumbu somfundi.

Uthe amapholisa asoThongathi amatasa aphenya icala lokubulawa komuntu.

Okhulumela uMnyango wezeMfundo esifundazweni, uMnumzana Sihle Mlotshwa, uthe bazokwenza konke okusemandleni ngenhloso yokuthola umthombo walolu daba.

Uthe njengoMnyango wezeMfundo KwaZulu Natal, kuyabakhathaza kakhulu ukuzwa ngodaba olufana lalolu.

Uthe bazoxhumana lesifunda, bazame ukuthola ukuthi loludaba bayalwazi yini futhi sebehambe kangakanani ekulekeleleni umzali ukuthi athole iqiniso mayelana lalo.

Share This:

Sponsored Links