Uncategorized

Imbali kaDokotela Joshua Mqabuko Nkomo

02 Jul, 2020 - 00:07 0 Views
Imbali kaDokotela Joshua Mqabuko Nkomo UDokotela Joshua Nkomo

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
UMUYI owayengumsekeli kaMongameli welizwe uDokotela Joshua Mqabuko Nyongolo Nkomo wazalwa mhlaka 19 Nhlangula ngo1917 esabelweni seMatabeleland South, endaweni eyayibizwa ngokuthi yiSemukwe Reserve ngalesosikhathi.

Uyise uThomas Nyongolo Letswana Nkomo wayeyinkokheli yesigaba kanye lomtshumayeli webandla leLondon Missionary Society.

Ngemva kokuqeda izifundo zakhe zezinga le-primary, umuyi uDkt Nkomo wafundela ukubaza esikolo seTsholotsho Government Industrial School. Wafunda lapho okomnyaka ngaphambi kokuba afundele ukutshayela imota ngemva komnyaka. Wafundisa ukubaza esikolo seManyame eKezi.

Ngomnyaka ka1942, wachaphela kweleSouth Africa ukuze ayethuthukisa izifundo zakhe. Wafunda emakolitshini athi iAdams College leJan Hofmeyer School of Social Work.

Ekufundeni kwakhe kulelo, umuyi wahlangana leqhawe lenkululeko yeSouth Africa uNelson Mandela kunye lamanye amalunga ebandla leAfrican National Congress, inengi labo elalifunda e-univesithi yeFort Hare. Ukwazana kwakhe lalaba abalweli benkululeko kwaba yisendlalelo somsebenzi wakhe wezombangazwe. Waqeda izifundo zakhe zeBachelor of Arts Degree in Social Work.

Waphenduka koBulawayo ngomnyaka ka1948 ehlome ngalesisithupha, wathola umsebenzi enkampanini yeRhodesia Railways (esiyiNational Railways of Zimbabwe) esenza umsebenzi we-social work. Waba ngoNsundu wokuqala ukusebenza lowomsebenzi owawuhlonipheka kakhulu ngalesosikhathi. Wabuye wafundela njalo isithupha seBachelor of Arts Degree in Economics and Sociology eUniversity of South Africa (Unisa).

Njengomuntu owayengumlweli wamalungelo ezisebenzi, uDkt Nkomo waduma kakhulu ngokukhokhela abansundu ekukhalaleni umsebenzi okuyinto eyabuyisela muva imisebenzi yama-industry kanye lomnotho ngo1948.

Watshada intombi yakhe uJohanna Fuyana ngomnyaka ka1949.

Sekwedlule iminyaka emithathu, waba yinkokheli yebandla leAfrican National Congress of Rhodesia lanxa ibandla leli lavalwa ngabelungu.

Ukuvalwa kwebandla lelo akuzange kummise, kanye labanye abalweli benkululeko nanko phela ngo1960 basungula ibandla leNational Democratic Party (NDP) lapho akhethwa khona ukuba ngumongameli walo. NjengeANCR, ibandla leli livalwa.

Ngo1962 uDkt Nkomo kanye labanye abezombangazwe babumba ibandla leZimbabwe African People’s Union (Zapu). Njengamanye amabili amabandla, iZAPU yavalwa njalo mhlaka 20 Mpandula 1962.

Ngenxa yokuncindezelwa kwezombangazwe, uDkt Nkomo wacabanga ukuthi ayebumba umbuso ngaphandle kwelizwe. Lokhu akuzange kubahambe kuhle labanye bakhe.

IZapu yadabuka phakathi ngomnyaka ka1963 ngaphambi kokuba kubunjwe iZimbabwe’s African National Union (Zanu).

Mhlaka 16 Mabasa ngomnyaka ka1964, uDkt Nkomo wabotshwa wayavalelwa okweminyaka elitshumi enkambeni yeGonakudzingwa lapho okwakulengozi enkulu yomkhuhlane woqhuqho.

Ekuphumeni kwakhe ngomnyaka ka1974, uDkt Nkomo wasuka kuleli ukuze ayekhokhela impi yenkululeko lapho ayengumholi webutho leZimbabwe People’s Revolutioanry Army eseZambia .

Imizamo yebutho lakhe kanye leleZimbabwe African National Army (Zanla) yabangela ukunqotshwa kwebutho leRhodesian Army elaliholwa nguIan Smith. Lokhu kwenza ukuthi uSmith afune ukukhulumisana labalweli laba.

Ngemva kwalokhu kwaba lenkulumo eMalta, Geneva leLancaster, eziyizo ezaletha uZibuse weZimbabwe mhlaka 18 Mabasa ngo1980.

UDkt Nkomo wayeke wakhokhelela ibandla lakhe, iZapu kukhetho lwakuqala lapho elaba ngelesibili ngemva kwebandla leZanu.

Waba ngumphathintambo wakuqala wogatsha olubona ngokwenzakala kuleli.

Mhlaka 22 Mpalakazi ngomnyaka ka1987 uDkt Nkomo kanye loKhmrd Robert Mugabe basayina isivumelwano seUnity Accord esiyiso esaqeda udlakela olwaluhlasele iMatabeleland kanye lengxenye yeMidlands. Ngaphansi kwesivumelwano lesi, uDkt Nkomo waba ngumsekeli kaMongameli welizwe.

Wabamba isikhundla leso okweminyaka engu-12, ekhuthaza ukubambana, ukuthola kanye lokuthuthuka kwesizwe kwaze kwafika usuku lokukhothama kwakhe mhlaka 1 Ntulikazi ngomnyaka ka1999.

Share This:

Sponsored Links