Hlelanini amadlelo enkomo zenu

29 Jul, 2016 - 00:07 0 Views
Hlelanini amadlelo enkomo zenu

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
NJENGOBA isikhathi sokutshisa sesisondele kanti njalo kuyiso isikhathi lapho izihlahlakazana eziyingozi ezifuyweni ezifana lemikhawuzane eziqala khona ukuhluma abeVeterinary Services sebexwayise abalimi ukuba baqaphele izihlahlakazana lezi.

UDokotela wezifuyo eVeterinary Services uPolex Moyo ubikele uMthunywa ukuthi abalimi kumele baqalise khathesi ukuhlela indawo lapho izifuyo zabo ezizakudla khona ukuze zingacini zisidla umkhawuzane.

Umkhawuzane yisihlahlakazana esihluma ebusika njalo sivame ukudliwa yizifuyo ikakhulu inkomo kukanti sona siyingozi kakhulu ngoba izifuyo zingasidla ziyafa nxa kungathathwanga inyathelo masinyane.

Ekhuluma loMthunywa  uDkt Moyo uveze ukuthi kusukela ekuqaleni kukaMpandula izifuyo kumele zinanzelelwe zingayi emadlelweni lapho okuhluma khona umkhawuzane ngoba uyingozi.

“Abalimi kumele bananzelele izifuyo zabo ngesikhathi sobusika ngoba yiso isikhathi lapho umkhawuzane ohluma khona njalo ulakho ukubulala zonke izifuyo eziyabe ziwudlile nxa zingananzelelwanga masinye.

“Ngesikhathi sokutshisa kuhle ukuthi abalimi baxotshele izifuyo zabo emadlelweni lapho okungela mkhawuzane. Endaweni lapho abangenelisa ukuzibiyela ukuze izifuyo zingawufinyeleli,” kutsho Dkt Moyo.

Uthe emhlubulweni weMatabeleland North, emaguswini alenhlabathi abalisela iGududu lemaJiji kuhle izifuyo zingadliswa emadlelweni alamahlathi ngoba umkhawuzane uthanda indawo ezinjalo.

UDkt Moyo uqhubekele phambili waveza ukuthi izifuyo ezidle umkhawuzane zibonakala ngokuqhuqha njalo esikhathini esinengi zifela eduze lamanzi.

“Izifuyo ezidle umkhawuzane zibonakala ngokuqhuqha njalo zifela duze lamanzi. Lokhu kungenxa yokuthi umkhawuzane awuzwani lamanzi,” kuchaza uDkt Moyo.

Abalimi bayaxwayiswa ukuthi nxa inkomo zidle umkhawuzane bengazitshitshisi kumbe ukuzikhahlameza. Lokhu kungenxa yokuthi umkhawuzane uyalulaza inhliziyo ngakho iyatshaya masinya besezisifa.

UDkt Moyo ugcizelele ukuthi inkomo nxa zithe zadla umkhawuzane kufanele zincitshwe amanzi okwamalanga amabili ukwenqabela ukuthi zingafi.

“Kuhle ukuthi abalimi baqale khathesi ukulungiselela indlela izifuyo zabo ezizadliswa ngayo, lalapho ezizadlela khona ukuze bengalahlekelwa,” kuphetha uDkt Moyo.

Share This:

Sponsored Links