Asilondolozeni amanqe, aqakathekile kumvelo yethu

03 Aug, 2023 - 00:08 0 Views
Asilondolozeni amanqe, aqakathekile kumvelo yethu UMnunzana Leeroy Moyo

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO yeBirdLife Zimbabwe ihlangene leTraditional Medical Practitioners Council (TMPC) zenze umhlangano lezinyanga, kunye lentathelizindaba eyunivesithi yeNational University of Science and Technology (Nust) koBulawayo ngoLwesine kuviki ephelileyo zihlose ukuzilimukisa ngokuqakatheka kokulondoloza inyoni, ikakhulu amanqe.

Injongo yomhlangano bekuyifundisa intatheli lezinyanga ngokuqakatheka kwenyoni ezisemhlabeni loba kugcizelelwe kakhulu ngokulondolozwa kwamanqe.

UMnunzana Leeroy Moyo onguPreventing Extinctions Programme Manager kunhlanganiso le, uthe inyoni zonke ziqakathekile loba amanqe eyiwo ahamba phambili ngenxa yomsebenzi awenzayo.

“Kulemihlobo eminengi yamanqe, imihlobo le iyisithupha. Amanqe lawa alamabizo atshiyeneyo, kulamanqe abizwa ngokuthi ngama-white-backed vulture, lappet-faced vulture, white-headed vulture, hooded-vulture, palm-nut vulture lama-cape vulture.

“Umhlobo wenyoni lezi udlala indima enkulu njalo abantu bawasebenzisa ezintweni ezitshiyeneyo. Amanqe ayancedisa ukudobha ingcekeza egangeni, ayancedisa kakhulu ngoba ayadla inyamazama lezifuyo ezifele egangeni, lokhu kwenza iganga linganuki inyama ezibolileyo, futhi awafani lezinye inyamazana eziphila ngokudla inyama ezinjengezilwane eziyingozi lasebantwini,” kutsho uMnu Moyo.

UMnu Moyo uthe amanqe asesiba malutshwane yikho sekulemithetho yokuthi kugcinakale lawo aseleyo.

“Amanqe amanengi kukhanya abulawa yitshefu, ngoba labo abathiya inyamazana egangeni bazithiya ngenyama efakwe itshefu okwenza amanqe afike adle ngoba wona ayabe edinga inyama acine esesifa.

“Amanye njalo ayazingelwa ngabantu bewadla, abanye njalo bayawasebenzisa ezintweni ezinjengokubheja bathi ayanika inhlanhla.

“Njengozulu kuyadingeka-ke ukuthi sibambisane ukuze siwalondoloze. Asizameni ukuthi senze imihlangano yokufundisa ngokulondolozwa kwamanqe njalo sitshele lezinduna labosobhuku bafundise abantu ezigabeni zabo ngokuqakatheka kwamanqe, lokuthi abantu bangahambi begamula izihlahla ezinde, ngoba lokhu kucina kusenza amanqe acine eseyakhela entanjeni zamagetsi abesetshaywa ngamagetsi afe,” kutsho uMnu Moyo.

Enye ingcitshi kwezesintu eyinyanga uMnumzana David Mhabhiyane Ngwenya ukhulume ngokusetshenziswa kwamanqe ekwelapheni ngesintu.

“Thina njengezinyanga amanqe aqakathekile kakhulu emsebenzini wethu. Sisebenzisa ikhanda lensiba sihlose ukuthi sihlanganise amadlozi. Lokhu kuyasincedisa ukuthi sibone ukuthi umuntu ufuna ukuncediswa ngani,” kulandisa uMnu Ngwenya.

UDokotela Lesley Marisa wenhlanganiso yeTraditional Medical Practitioners kuControl Committee uchaze ngendlela okumele zilandelwe zinyanga nxa zifuna amanqe ukuze zingabotshwa.

“Kulabo abelapha ngesintu sibaxwayisa ukuthi babe lamaphepha aqondileyo abavezayo ukuthi bazinyanga, lokhu kwenzelwa ukuthi nxa seliselapha abantu kubelula ukuthi balithembe.

“Okunye kuyancedisa nxa lisiya kwabeZimbabwe National Parks and Wildlife lisiyadinga incwadi ezithiwa ngama-Special Permit ukuthi lenelise ukuzingela inyoni lezi lingabotshwa,” kulandisa uDkt Marisa.

Kubikwa amanqe akhangelelwe ukuthi adle inyama engaba yi-2kg ngosuku.

Share This:

Sponsored Links