Uncategorized

Abaphansi bakhetha ithwasa elingumlungu

17 Mar, 2016 - 00:03 0 Views

uMthunywa

UDABA lobandlululo phakathi kwabantu kusehlukaniswana ngenxa yombala wejwabu luthukuthelise abaphansi okubangele ukuthi bakhethe omunye njalo owesilisa ongumlungu ukuthi abelithwasa elithunywe njalo lombiko oqakathekileyo kuzulu waseNingizimu Afrika.

Umyalezo lo usobala kuwo wonke ozwayo: “Wonke umuntu ngaphansi kwelanga uyafana kungakhethekile umbala wejwabu!” Ithwasa leli uRick Simpson (50) ubikele abeDaily Sun ngoMqgibelo ukuba sesiside isikhathi ehlukuluzwa ngamaphupho abaphansi bekhuluma laye.

Uthe uqalise ukuphupha kanje ngomnyaka ka1996. Uthe ngesikhathi eqala ukuba lalawa maphupho wayengananzeleli ukuba kwakulubizo olwaluluvela kwaba phansi.

Kwelinye lamaphupho akhe uthi  wayeboniswa amanzi esehlukana esibayiziqa zomhlaba ezimbili. Phakathi kweziqa lezi ngolunye uhlangothi kwakulabelungu kolunye uhlangothi kulabensundu.

“Amadlozi ami angibonisa umuthi emanzini kodwa ngenxa yokuswela ulwazi angisazanga ukuba lokhu kwakusitshoni. Amadlozi ami ahlala engitshela ukuba abantu bonke bayalingana njalo bayafana kodwa behlukaniswa ngamanzi nje,” kutsho uSimpson.

Njengesangoma eselapha sisebenzisa izihlahla ukuhlukuluzwa ngamaphupho kwakhe kwengezelelwa waze wafika kubanga lokwehluleka ukupheka imithi elaphayo. “Bengihamba egangeni ngisiyadinga umuthi kodwa bengingawutholi. Amadlozi aze akhuluma lami ephutsheni angibonisa ukuthi kumele ngiphathiswe ngugogo uPhilasande Yoko.

“Ngilesiqiniseko sokuthi nguye okhethiweyo ukuthi angithwasise,” kutsho uSimpson.

USimpson uqale ukuqeqetsha kwezokuba yisangoma kugogo uPhilasande eMotherwell ngoMqgibelo. Ugogo Philasande ngumgcinisihlalo weTraditional Healers Organisation eNelson Mandela Bay. URick uthi uyananzelela ukuthi amadlozi akwabo afuna ephatheke ekuhlanganiseni isizwe.

“Amadlozi akwethu afuna ukwelapha kwami kubambanise uzulu. Bathi akula nkethabetshabi phakathi kwamadlozi ngalokhu yikho kukhethwe ugogo uPhilasande ukuba angincedise ekuqeqetsheni,” kutsho uSimpson.

Ugogo uPhilasande uthe wabikelwa ngamadlozi akibo kudala ukuthi kuzabuya ithwasa elingumlungu kuye okuzamele aliphathise likhule kumsebenzi wokuba yisangoma. “Amadlozi akithi angibikela ngaye kudala. Ubuye ngesikhathi esihle lapho ilizwe likhangelene lodaba lokwehlukaniswa ngombala wejwabu.

“Abaphansi balomnakano ofanayo njalo bona abalalo ubandlululo njalo ukuhlala kwakhe lapha kuzakuya ngokufuna kwabaphansi kodwa nxa esesuka lapha uyabe eseyisangoma esiqeqetshileyo. Yena ungumuntu ololwazi lokwelapha lokhu kusekelwa ngamasiko akibo kodwa lanxa kunjalo usaselendingeko yolwazi olujulileyo,” kuphetha uPhilasanda. —Ubulembu

Share This:

Sponsored Links