Abalimi bakhuthazwa ukufuya inyosi

08 May, 2015 - 11:05 0 Views

uMthunywa

Ethel Ncube

Ingcitshi kwezokufuya inyosi sezikhuthaze abantu ukuthi bangene kubhizimusi le ngoba ingadingi imali kukanti yona iletha inzuzo nxa umlimi angazithengisa.

Ingcitshi ebona ngokufuywa kwazo kusabelo seMatabeleland South kunhlanganiso yeAgritex, uMnumzana Feli Khumalo uthe ukufuya inyosi akudingi imali lanxa nje kuqakathekile ukuthi umlimi afunde ukuthi inyosi zifunani engakazifuyi.

Uthe kubalulekile ukuthi umlimi abaze amabhokisi lapho azafuyela khona inyosi ukuze zibe loluju olunengi.

“Lo ofuna ukufuya inyosi kumele athi angabaza ibhokisi lakhe ancibilikise ingcino agcobe ibhokisi lakhe phakathi laphandle. Angaqeda lokhu athathe umuthi okuthiwa ngumahuga onukelelayo oyiwo ohuga inyosi ukuthi zingene zihlale ebhokisini leli,” kuchaza uMnu Khumalo.

Uqhubekele phambili echasisa ukuthi inyosi azifuni zibungu ezifana lobunyonyo lamawuwu ngakho kumele lo ozifuyayo ahlale ekhangelisisa ukuthi ibhokisi lakhe alikahlaselwa yizibungu lezi.

UMnumzana Onias Nyoni oyingcitshi ekufuyeni inyosi eMatabeleland North ugcizelele wathi kulemihlobo emithathu yenyosi ebalisa ezibizwa ngokuthi yi-queen ezidla ijeli (jelly), ezesilisa zona ezingaphili isikhathi eside kanye lezisebenzi zona ezingezesifazana.

Ekungeneni kwenyosi ebhokisini leli i-queen iyabuya ingena ikhangelisise indawo ingezwa ivumelana layo iyafaka amakha anukelelayo (perfume) ukuthi indawo yakhona ilungile. Nxa iqueen ingavumelani lendawo leyo iyasuka lezisebenzi lazo ngeke zihlale kuleyondawo.

Izisebenzi yizo njalo eziphuma phandle zisiyadinga ukudla. Kukanti nxa kutshisa ziyenelisa ukuhamba amakhilomitha ayisikhombisa zidinga ukudla.

Kubikwa njalo ukuthi nxa kutshisa lapho okufuywe khona inyosi ziyangena lamanzi ephakathi kwebhokisi zikhiphe umoya otshisayo zifaka oqandayo.

UMnu Nyoni ubikele uMthunywa ukuthi lapho okulebhokisi lenyosi umlimi kumele agebhe igodi eceleni afake ukhethe aluthele amanzi inyosi zizabe ziphanda khona zithola amanzi.

“Inyosi akumelanga ziswele amanzi ngoba ziyawasebenzisa kakhulu ekwenzeni uluju kodwa lokhu akutsho ukuthi umlimi sekumele afake ibhavu yamanzi ngoba zicina ziwela phakathi zisifa,” kutsho uMnu Nyoni.

Kubikwa inyosi zithatshwa ngemva kwenyanga ezine kumbe kathathu ngomnyaka.

UMnu Khumalo ugcizelele ukuthi nxa umlimi ethapha inyosi kumele agqoke impahla ezimvikelayo kanye lamajombo.

Uthe umlimi kumele atshiye amachaphazi ngoba esenzela ukuthi akhule abezinyosi.

Ibhokisi lapho okufuyelwa khona inyosi likhipha uluju olungagcwala inkonxa.

“Ungaqeda ukuthapha bonda uluju lwakho uthele emasefeni ucenge kuphume uluju olucolekileyo,” kutsho uMnu Khumalo.

Uphethe ngokucebisa abalimi benyosi ukuthi nxa kungayisiso sikhathi sezulu kumele bahlanyele amaluba eduzane lebhokisi lenyosi ukuze zibhuze khonapho njalo zithole lokudla eduze.

Share This:

Sponsored Links