Yazini isikhathi sokuvuthwa kwezilimo zenu

18 Jan, 2024 - 00:01 0 Views
Yazini isikhathi sokuvuthwa kwezilimo zenu

uMthunywa

Langelihle Moyo

ABENHLANGANISO ebona ngezokulima abe-Agritex sebekhuthaze abalimi kundawana zonke ukuthi babelolwazi olugcweleyo ngokuthi izilimo zabo abazilimayo zivuthwa nini ukuze benelise ukuhlela kulesikhathi ukuthi bazafakani bangavuna lokhu okusemasimini.

UMqondisi kunhlanganiso le uMnumzana  Dumisani Mbikwa Nyoni uthe kuqakathekile ukuthi umlimi abelolwazi ngezilimo azilimayo ukuthi zivuthwa nini, lokhu kuzamncedisa ekuhleleni esiyaphambili ngazakwenza emasimini akhe. 

“Balimi ngithanda ukulikhuthaza ukuthi nxa lihlanyela inhlanyelo emasimini enu, kuqakathekile ukuthi libale okubhaliweyo kumaphetshana amancane ayabe ephakathi kwemigodla yenhlanyelo. 

“Amaphepha la ayabe ebhaliwe ukuthi inhlanyelo le iyathatha amalanga kumbe insuku ezingaki ukuthi ivuthwe, njalo kuyabe kusiya ngokuthi yiwuphi umhlobo wenhlanyelo. Inhlanyelo lezi zivuthwa zitshiyana zisehlukaniswa yimihlobo yazo langendawo lapho eziyabe zihlanyelwe khona lesikhathi eziyabe zihlanyelwe ngaso,” kulandisa uMnu Nyoni.

Uqhubekele phambili esithi ukuvuthwa kwezilimo kuyatshiyana ngendawo kusiya ngokuthi izulu line nini lokuthi inhlanyelo ifakwe nini emhlabathini.

“Ukuna kwezulu kuyatshiyana ngezindawo ngakho kuyadingeka ukuthi umlimi akunanzelele lokhu. Singakhangela kwezinye indawo esabelweni seMatabeleland North endaweni yeTsholotsho bayenelisa ukulima insuku ezingu-90 kusiya kuzingu-120. 

“Besokusithi eMguza bangalima okwamalanga angu-150, lokhu kwenza izilimo zabo zingavuthwa kanye kanye ngoba izulu liyabe lingananga ngesikhathi esifanayo njalo bayabe bengahlanyelanga ngesikhathi esifanayo,” kuchasisa uMnu Nyoni.

Uthe kuqakathekile ukuthi umlimi abone ukuthi inhlanyelo ayikhethayo ihambelana lomango akiwo.

“Kuqakathekile ukuthi nxa likhetha inhlanyelo likhethe inhlanyelo ehambelana lomango okiwo likhethe njalo likhangele umhlabathi wemasimini enu. Lokhu kwenzelwa ukuthi umlimi abelolwazi ukuthi inhlanyelo le ayihlanyelileyo izabe isivuthiwe izulu lingakahambi.

“Ukuba lolwazi ngesilimo sakho kulusizo kakhulu kumlimi ngoba amathuba okulahlekelwa aba malutshwane ngoba umlimi uyabe esekwazi ukuthi akulimileyo kuvuthwa nini njalo kumenza enelise ukucabanga ngokuphangisa ukuthi uzalimani njalo nxa lokhu akulimileyo sekuvuthiwe,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds