WATSHA TSOTSI: ‘Ukuzibulala akusiyo ndlela yokubalekela inkinga’

30 Jun, 2016 - 14:06 0 Views
WATSHA TSOTSI: ‘Ukuzibulala akusiyo ndlela yokubalekela inkinga’

uMthunywa

SIYADIBANA njalo mahlabezulu. Kundatshana yethu edluleyo sibonisane ngezamacala ezokugqekezwa kwezakhiwo kutshontshwa impahla ezithile lawokubulawa kwabantu saphetha ngokugcizelela amazwi abesifazana abacela ukunakekelwa lokuvikelwa ekuhlukuluzweni. Lamuhla sizaqedisa lezizindaba, sizasungula ezokuzibulala kwabantu esibona sengathi lakho kuyanda kulezi insuku besesigqiba ngezokuqhatshwa esipholiseni esazitshiyela endleleni.

Ozithathela umphefumulo wakhe ubalwa njengomuntu obulele omunye umuntu — udala isono, lanxa-nje kungesilocala. Oyenga omunye umuntu ukuba azibulale kumbe omupha lelocebo lokuba acitshe umphefumulo wakhe, nguye olecala. Icala lokuyenga omunye umuntu ukuba azibulale kumbe ukumphathisa kulesosenzo litholakala ku-Section 50 we Criminal Law (Codification and Reform) Act Chapter 9:23 okubizwa kuthiwa inciting or assisting suicide.

Silendaba ezimbili zokuzibulala kwabantu. Eyakuqala yenzakalele eSiabuwa eBinga kukanti eyesibili yenzakalele eGwelutshena le, lapho abadala ababethi kulamajaha amahle khona! Kweyakuqala, umuyi uStanford Siamukoka obeleminyaka yokuzalwa engu-32 ubudala odabuka esiqintini seBinga ngaphansi kwenduna uSiabuwa esigabeni sakoSiabansindi 5 eMuyobe ucatshangelwa ukuba uzibophele ngemva kokuxabana lomkakhe.

Umuyi uthe ngemva kokuxabana lomkakhe, waphuma wayadinga uMagwebu kobomakhelwane. Phela ngemakhaya la, kakuhluphi ukubakwazi ukuba umuzi olotshwala yiwuphi. Kuthi sokuhlwile, sokuthe hwaqa / photholo esigabeni sonke njalo sobungavuthiwe koSiabukoko Busukwa, umntanakhe atshaye ingungu ethile, eyazakalayo ukuba le ngeyakoSiabukoko. Isigaba sonke sihle sazi ukuba kusasa sizabe sibubhudlela koBusukwa. Ngokunjalo-ke, kakumhluphanga uStanford ukuba aye ko “Busukwa” ayozilibazisa alahlise umoya wengxabano ababebe layo lomkakhe. Silusizi-ke ngoba akasekho okwaziyo ukuba umuyi esesuka etshwaleni uhambe njani ngoba kubikwa engasaphendukanga emzini wakhe mhlalokho. Lanxa-nje babexabene, umkamuyi kwamhlukuluza ukungaphenduki komkakhe wasebikela abanye.

Isidumbu sikamuyi kubikwa sibonwe ngomunye wezakhamizi zakoSiabasindi 5 esigabeni seZeuwula obetheza inkuni. Yeyi madoda, yeka ububi bomoya wokuxabana ezindlini. Uletha ukubulalana, ukuzibulala, ukuhlukumezana labo bonke obunye ububi obunjalo! Mubi lumoya bakwethu kasiwenqabeleni ngokucela uthando, umusa lokuthula mihla yonke kuMdali. Ukuzikhuza ngokwakho lakho kumqoka umuntu azi ukuba konke kulesikhathi sakho — leyongxabano layo iyedlula umuntu aqhubeke ephefumula. Kodwa, umphefumulo ungaphuma uphumile! Akulacala kumbe insolo/ umona ocatshangelwa kulesisehlakalo ngaphandle kokuzibophela.

EGwelutshena kwenzakale inkemenkeme yendaba etshiye izakhamizi zakoMafohla zinkemile. Kubikwa umuyi uAdam Ernest Nkiwane (59) uthethe impilo yakhe kabuhlungu. UNkiwane uhlome ngomkhonto, ihloka lenduku waya komakhelwane wakhe uMaDube (57) ebhubhudla amagwebu. Ufike koMaDube ngezikhathi zabo 9 ebususu wathola ugogo lo esendlini yakhe yokulala elabantwabakhe abathathu. Kubikwa ufike wamthethisa kakubi ugogo lo emethesa icala lokumbika emapholiseni ngomlandu wokweba umakhalemkhukhwini. UMaDube uthe elokhe esathithibele, uNkiwane walumathisa indlu le abane laba akade bephakathi kwayo. UMaDube uhlabe umkhosi waze wasizwa ngomunye wabomakhelwane bakhe abathe begijimela kulesosehlakalo, uNkiwane wanyamalala.

Siyakubonga ukubambana kwenu zakhamizi emaphandleni. Sikhuluma kunje nje UMaDube labantwabakhe bayaphila lanxa-nje impahla yabo yonke itshabalele. Silusizi-ke kumuli yakoNkiwane ngoba kubikwa ekuseni kwangemva kwalesosehlakalo, yikho lapho isidumbu sikamuyi esitholakale khona silengile endlini yakhe yokulala. Udaba lolu lugcizelelwe ngumantshi weNkayi uMnumzana Chimiso Themba ngemva kokuhlolisiswa kwabonakala ukuba akulacala kumbe insolo / umona ocatshangelwa kulesisehlakalo ngaphandle kokuzibophela.

Kunzima-ke bakwethu, ukuzibulala kungaba yindlela enhle na yokubalekela inhlupheko lendubeko kunye lengxaki emhlabeni? Angithi amacala ayathonisiswa nje aphele? Phela kuvele kuliqiniso ukuba okungapheliyo kuyahlola. Pho sokumele kuphethe ngokuphela komphefumulo womuntu na?

Kwezokuqatshwa esipholiseni, ngachaza ngezepholisa elaziwa ngelika-General Duty Constable ongaqatshelwa kuzo zonke inkamba zakuleli. U Graduate Constable lama-technicians baqatshelwa ePolice General Headquarters (PGHQ), eHarare njalo basebenzisa ikheli ethi, The Staff Officer, PGHQ Recruiting, P. O. Box CY 34, Causeway. Kumele babe ngabantu abaqeqetshela imisebenzi yabo ngokugcweleyo njalo egoqela izicoco (degrees) ezitholakala kumayunivesithi akuleli lama-Class One Journeyman Certificate kobomakanika, amabhilida, abongi labongikazi leminye imisebenzi enjalo.

Siyalibonga bakwethu, lingadinwa ukuthumela imibono yenu emapholiseni eZRP lisebenzisa zonke izindlela elizenelisayo ezigoqela inombolo zeWhatsApp u – 0784270800 (ZRP Mat North) / 0783185092 (CID Mat North) / 0785957764 (MBCU Bulawayo), 0782047834 (Victoria Falls District) kumbe ebulenjini ku – [email protected] / [email protected] / [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds