WATSHA TSOTSI: Ukutshontsha kubi njalo akubhadali

30 Jul, 2015 - 08:07 0 Views
WATSHA TSOTSI: Ukutshontsha kubi njalo akubhadali

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu esicine ukuxoxisana ngayo kuphephandaba likazulu; kwezikaWatsha Tsotsi, sixwayisane ngobubi bodlakela sathembisana ukuphatha ezokutshontsha. Yikho lapho esiqalisela khona lamuhla.

Ukutshontsha kubi ngoba kuvele kuyisono lakuNkulunkulu. Ungabe utshontsheni kumbe ini, kubi ngoba omtshontshelayo elahlekelwa yimpahla yakhe, esizwa ubuhlungu njalo ehlukuluzeka okokuthi abanye bacina bezibophela ngobuhlungu.

Ngokunjalo, inhlolisiso esiyenzileyo thina njengabacuphi beZimbabwe Republic Police (ZRP), iveze ukuthi indlela ezande ukusetshenziswa ngo“tsotsi” ukweba ngezigoqela ezilandelayo. Abanye ngabavula izindlu zemakhaya lezi eziyabe zihluthulelwe ngamakhiye la abanye abathi “yizigudugudu.” Zinhle njalo ziyathengeka izihluthulelo lezi kodwa ke zilohlupho lokuthi ziqamuka lula. Abanye o“tsotsi” basuke bawaxukuxe amakhiye la besebenzisa imigqala lokunye okunjalo okuyizikhali zabo zomsebenzi wokweba. Qaphelani bakwethu lisebenzise izivalo zakulezi insuku, ama-burglar bars kumbe kube lomuntu ngekhaya sikhathi sonke.

Amasela la azingela impahla encane kodwa ilohlonzi lwaphezulu ikakhulu ephathelane lezemitshina yakulezi insuku. Impahla le ngegoqela ama-laptop, omakhalekhukhwini lemali ngokwayo. Inkuthazo yethu ngeyokuthi lapho lisiyalala kumbe ukuphuma ezindlini lasemizini yenu, susani impahla eyinotho le liyifihle ngoba ihuga amasela. Bathi bangayitshontsha limpahla, baphange bayithengise bedinga imali. Sikhuthaza ukuthi lazi ama-serial numbers empahla yenu le. Lingathengi impahla efana lale ngudlu ngoba yikho lapho okwande khona ukuthengiswa impahla etshontshiweyo. Kulicala bakwethu ukwamukela impahla etshontshiweyo usazi ukuthi itshontshiwe. Esikhathini esinengi, otholakala elempahla etshontshiweyo nguye ocatshangelwa kuqala kulelocala lokwebiwa kwaleyompahla. Tholani ama-receipt uma lithenga impahla bakwethu. Lobu yibufakazi bobunini bakho kuleyompahla.

Amanye amasela ngatshontshela abanye babo bekhelela bonke ko“MaMkhwebu!” Kungani yinganekwane le kodwa ke uFibion Moyo oleminyaka engu-28 eyokuzalwa ukuvezile ukuthi kuliqiniso lokhu ngemva kokutshontshela uAnna Sibanda (25) emavinkilini eLupinyu eVictoria Falls. Kubikwa ababili laba bebenatha bonke eLupinyu Business Centre anduba uMaSibanda “acatshelwe” ngumakhalemkhukhwini wakhe. Yala-ke impi yomanyano kazulu lamapholisa ukuthi umona onjalo wekelelwe. Iphuthume yaqala ngaye uMoyo kungakhathalekile ukuba bebenatha bonke. Ngobuciko bawo lumanyano wam“tshisa” uFibion weqela phezulu.

Umakhalemkhukhwini kaMaSibanda wahle watholakala esambeni sikaMoyo. Umuntu kasathenjwa bakwethu.

Thina-ke kodwa sikhuthaza ukuthi sithembane ngokupheleleyo ngoba singatshontshelana thina sodwa abaseLupinyu pho mhlazana sihlaselwa ngabakwezinye izigaba singahlengana na kumbe singahle simanyane lezitha sihlasele abakithi?

Kulomunye njalo owesilisa oleminyaka engu-42 eyokuzalwa ohlala ku-1735 elokitshini leChinotimba edolobheni leVictoria Falls obotshelwe ukweba ama-chocolate amane awe-Dendairy abiza $14-80. Yeyi madoda! Lo nguBenford Katsande owetheswa umlandu wokweba kwesinye sezitolo zakulelodolobho. Langaphandle kokuba licala, ukweba kuyisono njalo kuyayangisa bakwethu!

Abanye batshontsha amafutha ezimota ngokuwahweba ematankeni alezo zimota abanini bazo bengekho, bepakile kumbe belele. Abazingozi ngababhoboza amatanka lawo okucina kulobisa umnini wemota ngendleko ezinengi zokulahlekelwa ngamafutha kunye lokubulawelwa imota. Amasela empahla yezimota ande lokweba ama-bhetri, amawayilesi, lokunye okunjalo abakwaziyo ukuthi bangakutshontsha bayaphanga bakuthengise ngudlu njengama-laptop la engiwethule ngaphambilini. Lokhu kuqinisa umbono wokuthi impahla etholakala emikambo ethengisa ngudlu kayilunganga, ngeyobusela. Kungani intengo yayo iphansi? Lokhu kakudingi inhlelo zikaHulumende zokuhlola impahla yonke etholakala ebantwini ingela ma-receipt kumbe ingachasiseki ukuthi yatholakala ngaphi njalo njani. Kulicala njalo ukutholakala ulempahla ongenelisiyo ukuyichasisa ngokugcweleyo ukuthi uyizuze njani. Phela yonke leyompahla iyabe isicatshangelwa ukuthi ngeyokweba!

Gcinani impahla yenu yonke ihlanzekile. Yonke bakwethu egoqela izindlu, amahofisi kanye lezimota. Thina sithi singezwa kuphela ukuthi kutshontshwe endaweni ethize kumbe emoteni esendaweni ethile, sihle siphuthume sizocupha konke esazi kusiphathisa ukubamba o“tsotsi” ngakho lapho impahla yenu ihlanzekile, umsebenzi wethu lani uba lula. Siyamtshisa kuphela u“tsotsi.”

Okunye ukutshontsha engingeke ngakutshiya yikweba izinkomo. Phela inkomo yiyo inotho yethu thina abansundu kunye labo bona abamhlophe ngoba babethi besuka emapulazini, baye emafekithali lasemahofisini anduba bayezithokozisa endaweni ezingumangaliso zakuleli. Ngakho odlalela esibayeni sethu sithi udlala ngegeja kuziliwe. Inengi lezinkomo zethu litshontshelwa emadlelweni. Ikakhulu ngasonalesi isikhathi esikuso esebusika lapho esixotshela khona izifuyo zethu. Kaseluseni kumbe ukubutha izifuyo zethu. Ukuzixotshela bekukuhle ngayizolo umhlaba usahleli. Kulezi insuku usuhlaba kakhulu lumhlaba ukwedlula ngasendulo. Phela izolo bekusesatshwa inyamazana zasendle kodwa lamuhla sokusesatshwa umuntu! Sima lapha bakwethu lamuhla.

Sidibane kwezinye indaba zethu ezilandelayo.

Share This:

Sponsored Links