Watsha Tsotsi: Qaphelani, amasela asedubula amasefa njalonje

17 Jun, 2016 - 00:06 0 Views
Watsha Tsotsi: Qaphelani, amasela asedubula amasefa njalonje

uMthunywa

KULEZI insuku kuyagodola kodwa sinanzelela ukuba “otsotsi’’ kabawuzwa umqando lo. Bawuguqula ube ngamathuba amnandi okugqekeza lokweba ngesikhathi abanye abantu belele! Qaphelani-ke bakwethu likhumbule ukuba izigilamkhuba kazilali, kazigodoli njalo kazilabusuku — yikho lapho ezitholakala khona!

Yikho lapho esikhona lamuhla, sithi thina watsha tsotsi, thina abomanyano kazulu lamapholisa, kasidinwa silwa kuze kuse ngakho-ke, sizakutshisa kuphela akukho lapho oya khona. Phela labadingwa ngamapholisa bacina bezibophela ngoba ithi nxa ihlasela impi yomanyano lo, itshise vutha. Ngemva kokucebisana ngezokugqekezwa kwezakhiwo zethu lokutshontshelwa, sizaxwayisana labafisa ukuba ngamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) besesiphetha indatshana yethu ngokubonga abakoMsitheli abasifundisa ngobuhle bokuvikela ukwebiwa kwezifuyo zethu ngokuziphawula ngemitshiso hatshi inkonjane kuphela.

Kundatshana yethu edluleyo siphathe udaba lobubi bokulwa, udlakela lamanye amacala anjalo aphetha abantu sebebulalana. Silethemba-ke lokuba imikhankaso yethu yokulwisana lamacala anjengala izwakele. Lani lonke abawuzwileyo lowombiko, maliqhubekele phambili lelovangeli.

Ukugqekeza lokweba ngamacala amabili engawachasisa ngaphambilini ukuba ogqekezayo angabe ejonge ukweba, ukudlwengula, ukubulala kumbe khona ukungena kulesosakhiwo kuphela. Ngokunjalo-ke, amacala la achazwa ngokwehlukana kwawo kusiya ngokuba isigilamkhuba senzeni ngokwakho. Ekugqekezweni kwezakhiwo sinanzelele ukuba izigilamkhuba sezidubula amasefa emali la esiwazi eyiwo agcina izimali emahofisini, ezikolo, ezitolo ezifana laboBata, Zimpost, EnBee lakwezinye izindawo ezinjalo. Lokhu kuveza ukuba amasefa la akasalungelanga ukugcina imali. Sokumele imali yonke isiwe esiphaleni sayo — ebhanga.

Bosomabhizimusi bendawo engiziqambe ngaphezulu, likhuthazwa ukuba liqatshe onogada, lisebenzise ama-CCTV/ alarm njalo libe lezibane ezaneleyo kuzakhiwo zenu lezo ukuze livikele ukugqekezelwa. Yethekelelani o-Officer-in-Charge beCriminal Investigation Department (CID), balapho elisebenzela khona kumbe ukuthuma onogada benu bayenikwa amacebo angasetshenziswa ukwenqabela ukugqekezelwa. Phela abacuphi laba bazi konke okwenzakala ezigabeni zenu kunye lezigangi ezikulowommango ngakho lingadinwa ukubethekelela liqhuba lemihlangano kunhlanganiso ezigoqela iCrime Consultative Committee (CCC) leBusiness Against Crime Forum of Zimbabwe (BACFOZ).

Onogada labo kumele babe beqeqetshele umsebenzi wabo ngoba kulabanye abacina behluthunelwa izikhali ngo “tsotsi”. Laba sibakhuthaza ukuba baye enkambeni zeZRP Professional Updating Centre (PUC) bayofundiswa ngezenkafulakufa lokusebenzisa izikhali ezinjengalezi emsebenzini kunye lokuvikela ukuhluthunwa lokusetshenziswa kubi kwemibhobho. Amapholisa eZRP akhululekile ukuliphathisa kuloluhlelo banini bamankampani abonogada, ama-security.

Kwezokuqatsha, silokhe sisabafuna abatsha/abakhulayo/ abaseselamandla okuxotshanisa “otsotsi’’, ngakho abafisa ukungena umsebenzi wesipholisa yanini ku ZRP Community Relations and Liaison Officer (CRLO) oseduzane lani.

Uzalibonisa indlela ezintathu zokungena esipholiseni: — General Duty Constable; Graduate Constable lama-technicians. Kuzozonke lezizindlela, kudinga ukuba ube leminyaka engu-18 kumbe eqa lapho ubudala njalo kwezokuqala ezimbili, iminyaka le ingedluli engu-30. Kuma-technicians iminyaka le kakumelanga ibe ngaphezulu kwengu-40. Amagraduate Constables lama-technicians baqatshwa nxa kulendawo (vacancies) njalo umbiko lo ukhitshwa emaphepheni, emawayilesini lakubomabonakude. Bonke abafuna ukungena isipholisa, kumele babe le 5 O-levels ezigoqela isiNgisi leSamu (Mathematics).

Kumahlandla okungena isipholisa la, ngizaqala ngokuchaza elakuqala amanye besengiwaphatha kundatshana ezayo. Phezu kweminyaka yokuzalwa lezifundo ze O-level ezifunakalayo njalo ozithola ngemva kokuloba kathathu kuphela nxa uthe waphinda (3 sittings); ubude — 150cm evayo kwabesifazana kukanti 155cm kusiya phezulu kwabesilisa; kuzamele uphumelele imihloliso yokukhethwa; ube umsulwa ungakaze ubotshwe; uqinile emzimbeni; uhlolwe wabonakala ukuba awulasifo esingakuphazamisa emsebenzini njalo uphumelele umhloliso wo “limi lwenyoni” (oral interview). Sizalubambela lapha udaba lokuqatshwa yiZRP.

Kwezesibaya sesizwe, izifuyo zethu phela, sitshayela inhlanganiso kaRegistrar General lamapholisa eZRP National Anti-Stock Theft ihlombe ngokusifundisa ngokuqakatheka komtshiso wezifuyo. Imfundiso le iqhutshwa indawana ezinengi njalo zijabule kabi iziqholo zeZhwane ensukwini ezedluleyo lapho zithe gwaqa eGodzo zifundiswa ngezomtshiso. Obabhemi labo sebelemitshiso njalo izimbuzi lezimvu kukhangelelwe ukubana kube lama-tag aluphawu oluzivikela zonke lezizifuyo ekutshontshweni. Umkhankaso lo uqhutshwa ngaphansi kwesihloko esikhuthaza ukulondolozwa kwezifuyo esithi, “branding for livestock security,” ngesiNgisi.

Abadinga okunengi ngemitshiso le, yethekelelani amahofisi amakhulu akoMsitheli ezabelweni elihlala kuzo kumbe ukubathinta kunombolo zocingo — Central Registry (04)702295/9; Bulawayo leMatabeleland North (09) 68491-3; Matabeleland South (0284) 22587-9; Midlands (054) 221435-7 kumbe emapholiseni aseduzane lani.

Qhubekani lisithumela imibono yenu kunombolo zeWhatsApp u — ZRP Matabeleland North 0784270800/umlobi 0783185092/ZRP Victoria Falls District 0782047834 kumbe ebulenjini ku — [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds