Vikelani izifuyo kumikhuhlane ngesikhathi sezulu

16 Nov, 2023 - 00:11 0 Views
Vikelani izifuyo kumikhuhlane ngesikhathi sezulu

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO ye-Veterinary Services isixwayise bonke abafuyileyo ukuthi bavikele izifuyo emikhuhlaneni etshiyeneyo ngesikhathi sezulu.

Oyingcitshi kwezezifuyo kunhlanganiso le, esabelweni seMatabeleland North uDokotela Vernon Tutsirai Dziruni ukhuthaze bonke abafuyileyo ukuthi bavikele izifuyo emikhuhlaneni ngesikhathi sezulu.

“Abafuyi abanengi ngesikhathi sezulu bayajabula kakhulu, kodwa-ke kumele bakhangele lokunye okubi okungadalwa yibumanzi kuphinde kube yingozi ezifuyweni. Ngesikhathi sezulu kulemikhuhlane eminengi ehlasela izifuyo ebulalayo abantu benganakile. Ukuze libe ngabafuyi abaqotho kudingakala ukuthi linakekele izifuyo zenu ngokugcweleyo.

“Izifuyo ngalesi isikhathi sezulu lokutshisa kudingakala ukuthi zibelomthunzi lapho ezizahlala khona nxa izulu lisina lanxa kutshisa. Umthunzi uyazivikela izifuyo ukuthi zingalinyazwa yisiqhotho.

“Nxa uphahla lomthunzi wezifuyo luvuza amanzi ayathontela lapho ezilala khona okwenza zicine zingakhululekanga, lokhu kwenzakala kuzifuyo zonke ezigoqela imbuzi, inkomo, obabhemi lezimvu. Nxa zinganyathela lapho okumanzi khona ikakhulu izifuyo ezinjenge mbuzi zicina zilimala amasondo.

“Nginanzelela ukuthi nxa izulu lisina utshani buyahluma bubebuhle izifuyo zidle kakhulu ngoba utshani buyabe bubuthakathaka njalo bugcwele amanzi. Utshani lobu buyabe bulamanzi kodwa bule-fibre enlutshwane. Yikho okwenza sibone izifuyo zisiba lobulongwe obungamanzi, kuyabe kutshengisa ukuthi ukudla ezikudlayo akula balance.

“Okokucina nxa phansi kumanzi, lemikhaza ibaminengi ngakho-ke kuqakathekile ukuthi izifuyo zingalali okumanzi khona. Kuqakathekile ukuthi izifuyo zivikelwe kumikhuhlane elethwa yimikhaza ziphinde njalo zenziwe i-de-worming,” kulandisa uDkt Dziruni.

Uphethe ngokukhuthaza wonke ofuyileyo ukuthi ananzelele ukuthi amanzi akumelanga angene ekudleni kwezifuyo okubekiweyo ngoba kuyakhunta kucine sokudala i-bacteria ezifuyweni.

“Ngithanda ukukhuthaza abalimi ukuthi bananzelele ukuthi lapho ababeke khona ukudla kwezifuyo akungeni amanzi, ngoba kungangena amanzi ngoba kuyakhunta besekusiba le-bacteria. Okunye njalo nxa kumanzi phansi izifuyo ezinjengenkomo lembuzi lezimvu amasondo ayaba lezilonda okucina kusenza zihambe ziqhula,” kuphetha uDkt Dziruni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds