Vikelani amagwili emikhuhlaneni etshiyeneyo

04 Apr, 2024 - 00:04 0 Views
Vikelani amagwili emikhuhlaneni etshiyeneyo

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO ye-Agritex ebona ngezokulima isixwayise abalimi bamagwili lalabo abalesifiso sokulima amagwili ukuthi bavikele isilimo sabo samagwili singahlaselwa yimikhuhlane etshiyeneyo.

UNkosazana Treggy Mpofu ongu-Horticulture Specialist kunhlanganiso le, esabelweni seMatabeleland North ulandise ngemikhuhlane etshiyeneyo ehlasela isilimo samagwili.

“Amagwili alakho ukuhlaselwa ngumkhuhlane othiwa yi-early blight. Umkhuhlane lo uhlasela ikakhulu amahlamvu esilimo lesi. 

“Nxa isilimo sesikhula amahlamvu ayaqala ukuba lamabala amnyama, amabala la aqala ukubakhona ngaphansi kwamahlamvu. Umkhuhlane lo isilimo siwuthola enhlabathini kungakho umlimi ukuze awuvikele kumele atshintshe isilimo kuleyondawo afake esitshiyeneyo okungaba yimbhida ngemva kweminyaka emibili,” kuchasisa uNkszn Mpofu.

Wengezelele wathi amagwili kwesinye isikhathi ayahlaselwa ngumkhuhlane wokubuna amahlamvu.

“Nxa amahlamvu amagwili esebuna umlimi ubona ngokutshintsha kombala wamahlamvu usiba lithanga. Kwesinye isikhathi amahlamvu ayagoqana abuye awe ikakhulu lawo ayabe engaphansi. 

“Umkhuhlane lo ubangelwa yikuhlanyela isilimo sinye emhlabathini ofanayo okwesikhathi eside.

“Omunye umkhuhlane ohlasela amagwili ongaphambanisa ibhizimusi yomlimi yi-common scab. I-common scab ihlasela abantwana bamagwili kusukela esemancane, yikho okwenza amagwili abelamanxeba. 

“Nxa isilimo sihlaselwe ngumkhuhlane lo umlimi ubona ngamagwili alamanxeba loba adabukileyo nxa sevuna okudala njalo ukuba amagwili abole,” kuphetha uNkszn Mpofu.

 

Share This:

Sponsored Links