Uncategorized

Umbono woMthunywa: Asakheni iZimbabwe yethu sekele ukuyidiliza

20 Aug, 2020 - 00:08 0 Views
Umbono woMthunywa: Asakheni iZimbabwe yethu sekele ukuyidiliza

uMthunywa

KUYINTO ebuhlungu kakhulu ukuthi kulezinsuku abantu sebebulala ilizwe lethu ngokuphatheka ebuqilini obutshiyeneyo.

Yebo kungabe kuliqiniso ukuthi izinto zonke sezinzima lapha ezweni lethu, kodwa lokhu akutsho ukuthi ukuze umuntu athole ukuziphilisa kumbe ukuzinakekela kumele aphile ngobusela, ubuqili kanye lobugebengu.

Phela kulezinsuku phose wonke umuntu ulakho akwenza ensitha okuvele kungaphandle komthetho njalo lokhu kusitshengisela ukuthi ngempela abantu sebephambanisekile. Akusamangalisi ukuzwa kuthiwa isisebenzi esithile sibanjwe sisenza okungekho emthethweni esebenzisa ibizo lenkampani ayisebenzelayo kumbe ubotshelwe ukubulala abantu ngoba efuna ukwenza umuthi wokuthuthukisa ibhizimisi yakhe.

Ngempela inengi labantu selicabanga ngokuziphilisa ngokwephula umthetho njengoba izinto ezinengi sezibiza imali enengi kakhulu kumbe idola leMelika.

Abanye sebengabatshontsha impahla yemsebenzini kunye lemali. Kuthi ke abanye labo sebephila ngokuzidlela imali zemsebenzini.

Abanye labo sebeze bebangela ukuthi abantu bezinye izizwe basizonde ngoba befohla kumbe betshontshela ukweqa umngcele bethi bangafika kwamanye amazwe badale amacala indawana yonke.

Kambe kuyini Mthwakazi okubangela ukuthi inengi lethu lifike lidale amacala kwamanye amazwe. Akusikho kungcolisa ibizo lethu na lokhu.

Pho nxa abanye sebezafika baphiwe imisebenzi khonale besebetshontshela amankampani abawasebenzelayo sizathenjwa ngubani? Kungaba kuhle uma umuntu wonke osuke elizweni leli esiyadinga ukuziphilisa kwelinye, angafika khonale ngokusemthethweni afike adinge umsebenzi ethwele amaphepha amvumelayo ukuthi asebenze khonale.

Bonke lobu buqili bubangela ukuthi izinto zihlale zimi kakubi elizweni lethu. Akusoze kubelula ukuthi sithole ukuhlala kuhle ngokuphangisa uma sizimisele ngokuhlala sisenza ubuqili obungaka.

Ubusela labo asisakhulumi langabo ezitaladeni zelizwe lethu ngoba vele sobuyinto eyejwayelekileyo. Phela umuntu kangeke akhuluma kuhle kumakhalekhukhwini wakhe engatshaywanga luvalo lokuthi mhlawumbe amasela amkhangele ngoba phela akhona ndawo zonke.

Ukukhipha imali phakathi kwabantu akuseyinto engenziwa ngumuntu ngoba kusesatshwa ukuthi mhlawumbe amasela akubhekile.

Lasendleleni abantu sebehlala bengabantu abatshaywa luvalo ngoba besesaba ukuthi bangahlaselwa ngoba lawo amasela akhona ayazi ukuthi angavele ambambe inkunzi ngeke bayiswele imali ethengayo bangamkhuthuza. Sesihamba siphosa ilihlo ndawana yonke sicabangela ukuthi mhlawumbe ukhona ojonge ukusithathela impahla esiyithengileyo kumbe imali esilayo.

Abantu sebesesaba baze besabe labantwababo ngokwabo ngoba abanye sebaphenduka baba ngamasela kumbe izigebengu. Kambe lokhu kungabe kuseyimpilo enhle ukuthi umuntu kasathenjwa. Yibo kanye ubugebengu obungafunakaliyo empilweni.

Emisebenzini lapha asisakhulumi, ngoba ubuqili bugcwele ndawo yonke. Abasebenzayo baphuma becuphe lokhu lalokhuya nsuku zonke, abasakudingi ukuthi mhlawumbe bangabotshwa bangatholakala bekwenza lokhu. Sokuyinto nje eyinjwayelo njalo eyenziwa ngumuntu wonke. Abantu baphethe ngokuthi abatholi mali eyeneleyo yikho bebona ukuthi basuke bethwele enye into khonapho emsebenzini kubenza bezwe bengcono.

Kambe nxa sesiphila impilo enje into ziyosilungela nini? Konke lokhu kubangela ukuthi izinto zome kakhulu njalo kungabi lula ukuthi zilungiseke.

Kasiyekeleni ukweba lobuqili sikhathi sonke mhlawumbe izinto zingasilungela sonke. Kungaba kuhle singabambana ukuze sakhe iZimbabwe yethu ukuze abantu baswele ulutho olubi lokukhuluma ngathi.

Share This:

Sponsored Links