Uncategorized

UMBONO: Asiziqhenyeni ngolimi lwethu

04 Feb, 2016 - 00:02 0 Views
UMBONO: Asiziqhenyeni ngolimi lwethu isindebele

uMthunywa

UMUNTU uyilokhu ayikho ngenxa yalapho adabuka khona kanye lamasiko akhe.

Akekho umuntu ongaphumelela empilweni ngaphandle kokuba azi njalo akhumbule lapho avela khona. Ukuze ube yilokhu oyikho khona lamhlanje, wetheswe ibizo lakho kunye lesibongo kungenxa yalapho ovela khona.

Kulezinsuku sokuyimvama ukuthi abantu benyanye ukukhuluma ulimi lwakibo ngenxa yesiLungu lesi esabuyayo.

Ufica umuntu ekhuluma labantwabakhe kunye laye wonke umuntu ngesiNgisi sengathi akazi ukukhuluma isiNdebele. Abantwana bona sebephiwa amabizo esikhiwa abantu bengazi lokuthi atshoni, ufice okungabantwana kufundiswa isikhiwa leso kusukela mhla kuzalwa.

Abantwana abasazihluphi ngokufunda ulimi lwabo ngenxa yethu abadala ngoba sesakwenza kwaba yinto enhle ukwazi isilungu hatshi ulimi lwangakithi.  Ogogo labo sebekhulunyiswa ngaso isikhiwa ngoba phela abazukulu bayabe bengazi ukukhuluma ulimi lwangakibo ngitsho khona ukubingelela nje kusuka kube yinto elukhuni kibo.

Kumele thina ngokwethu sizikhuze kusesemasinyane ngoba ulimi lwethu lungatshabalala sikhangele nje. Kumele sazi njalo ukuthi yebo kungabe kukuhle ukuthi umntwana asikhiphe ngamakhala isilungu kodwa kaqale afunde ulimi lwangakibo, azi ukuthi luqakathekile azi njalo ukuziqhenya ngalo ngoba lokhu kuzamnceda kusasa njalo uzakubalakho ukuthi afundise abakhe abantwana ngalokhu.

Ayikho into ebuhlungu njengokuthi kwelakusasa isizwe sonke sibe yisizwe esikhuluma isikhiwa kuphela ngenxa yokuzenzisa kwethu ngoba sehluleka ukufundisa abantwabethu ngokuqakatheka kolimi lamasiko abo. Sihlala sikhala ngokuthi amakhiwa ayesicindezela ngesikhathi esibusa pho-ke kubizwa kuthiweni nxa sesiqakathekisa amasiko abo ukwedlula awethu?

UHulumende useyidlalile indima yakhe ngokubeka kusisekelo sombuso ukuthi indimi zonke ezikhulunywa kuleli zisemthethweni kungakho kumele zifundiswe lezikolo. Kumnyaka ophelileyo abafundi abakuGiredi 7 bavivinywe ngolimi lwesiTonga. Lokhu kulinyathelo elihle kakhulu ngoba siyafisa ukuthi kuminyaka ezayo zonke indimi ezikhulunywa kuleli zibe sezivivinywa.

Okumangalisayo kodwa yikuthi lanxa uHulumende esenza konke okusemandleni akhe ngokuqakathekisa indimi zesintu abantu bakulumhlubulo welizwe behluleka ngitsho lokuziqhenya ngolimi lwabo, uthola behleka kumbe beseyisa ingwalo kumbe iphephandaba lakibo behluleke ukulisekela ngoba bekhangelela ulimi lwabo phansi.

Kungaphi ukuhlakanipha ekwenzeni lokhu bandla? Okusuka kube yisimanga yikuthi eminye imihlobo elapha elizweni ilakho ukuziqhenya ngezindimi zayo, pho-ke thina sehlulwa yini ukuthi sizigqaje, sisekele njalo sithuthukise ulimi lwethu?

Kungaba njani singathathela olwethu ulimi phezulu sekele ukulwisana lokufunda indimi zabantu abangelaso isifiso sokufunda olwethu ulimi?

Kungaba njani njalo singafunda ukuthi umntwana kumele azi ulimi lwakhe afundiswe ngamasiko akhe esesemncinyane?

Bakwethu, asifundeni ukuthi isizwe esingaqakathekisi amasiko aso simane sitshabalale nje. Ulimi lamasiko akho nxa kusengozini yokubhidlizwa kulwele.

Zinuke amakhwapha Mthwakazi!

Share This:

Sponsored Links