Ukugcina ingulube zihlanzekile kuyaxotsha imikhuhlane

05 Nov, 2020 - 00:11 0 Views
Ukugcina ingulube zihlanzekile kuyaxotsha imikhuhlane

uMthunywa

Joel Ndlovu
ABALIMI bakhuthazwa ukuba bagcine ingulube zihlanzekile njalo bangaziphi ukudla okungcolileyo ukuze zingahlatshwa yimikhuhlane.

Ingulube yizifuyo okungamelanga zihlale zilengcekeza, kumele zigeziswe ngaso sonke isikhathi njalo zihlale endaweni ehlanzekileyo.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Sheunopa Dube oyingcitshi kwezokufuya esabelweni seMatabeleland North uveze ukuba ingulube kumele zinakekelwe ikakhulu ekudleni ukuze zingadli ingcekeza.

“Ingulube yisifuyo esifuna ukudla, akumelanga zizidingele ukudla kwakhona njalo kumele zikunikelwe endaweni ehlanzekileyo ukuze zingahlatshwa yimikhuhlane. Kumele zidle kabili kumbe kathathu ngelanga nxa zingelamidlwane njalo zithole amanzi okunatha amanengi.

“Akumelanga ziphiwe ukudla okonakeleyo kumbe okulamaphepha ngoba zilakho ukukudla zicine zigula. Lo ozifuyileyo kumele angaziphi imibhida yodwa kumbe utshani bodwa kumele zithole lokudla kwazo ukuze zinone,” kutsho uMnu Dube.

UMnu Dube uqhubekele phambili esithi ingulube kumele zihlale zihlanzekile.

“Ingulube kumele zigeziswe ukuze zinganamathelwa yizibungu njalo ukuzigezisa lokhu kwehlisa amathuba azo okutshiselwa.

“Lapho ezigeziselwa khona kumele kuvulwe umgelo wokuthi amanzi ahambe phandle ukuze kungabi lodaka esibayeni. Kumele zidijiswe ukuze imikhaza kumbe ezinye izibungu ezingadala umkhuhlane zife,” kulandisa uMnu Dube.

Uqhubekele phambili echaza ukuba abafuyi kumele baqakathekise ukuhlanzeka kakhulu nxa befuya ingulube njalo bengavumeli wonke umuntu angene esibayeni.

“Emnyango wesibaya kumele ufake amanzi alomuthi ukuze nxa ungena uqale udlule ugeza khona lezicathulo zakho ukuze ungangeni lemikhuhlane ethwalwa yizibungu. Nxa ulezivakatshi ungazivumeli zingene esibayeni, nxa befuna ukungena kumele baqale bageze ngomuthi ukuze kwehliswe amathuba okuthi zihlaselwe yimikhuhlane,” kuphetha uMnu Dube.

Share This:

Sponsored Links