Uncategorized

Ubandlululo lwabomama luyaqhubeka

08 Jul, 2021 - 00:07 0 Views
Ubandlululo lwabomama luyaqhubeka

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
Semanengi amanyathela athathwayo ukuthi omama bemhlabeni jikelele bathole amalungelo abo njalo bangeyiswa.

Kodwa-ke omama kunye lamankazana emhlabeni balokhu bephathwa ngendlela etshiyene leyamadoda ezimpikweni zempilo zabo ikakhulu emsebenzini lasezikolo. Abantu besifazana babandlululwa ngendlela ezitshiyeneyo njalo ubandlululo lolu luza ngezindlela ezinengikazi.

Sithola ukuthi kweminye imisebenzi balokhu bephiwa izimali ezingalingani lezamadoda loba besebenza imisebenzi efanayo njalo belezikhundla ezilinganayo. Kuthi ke ukukhwezwa kwezikhundla zabomama emisebenzini akusinto elula kangako uthola kuthatha iminyaka leminyaka ukuthi umuntu ongumama akhwezwe abekwe esikhundleni esingcono, kodwa abanye bakhe abesilisa behlala bekhwezwa nje ezikhundleni zabo.

Kuyinto emangalisayo njalo ukuthi lalamuhla balokhu bekhona omama abancitshwa imisebenzi ebiza imali enengi lapho abaqhatshayo bekhetha ukuqhatsha amadoda kulabomama abalezithupha zemfundo efanayo. Bayahlukuluzwa njalo ngamadoda abasebenza lawo lapho bebabona njengempahla yokusa emacansini nje kuphela.

Isikhathi sokuhlukuluzwa kanje sesafika saphinda sedlula. Akusamelanga abafazi baphathwe kanje ngoba kulihlazo lokhu.

Empilweni kuvele kulobandlululo oluthize olubhekiswe ebafazini okokuthi loba umuntu ongumama angafika endaweni athi udinga umsebenzi into yakuqala azayibuzwa ngeyemisebenzi yaphansi okuveza ukweyiswa kungakhathalekile ukuthi angabe engumama ophethe izithupha ezivela kumayunivesithi amanengi ngitsho phela lamadipuloma.

Kungani kuyinto elula ukuthi omama bathole imisebenzi efana leyabongikazi, ububalisi loba ukuba ngomabhalane kodwa kuyinto engejwayelekanga ukuthi babe ngomanjinela, odokotela, amagqwetha kumbe amalunga ephalamende?

Lokhu kungenxa yokuthi abantu bacabangela nje ukuthi omama bavele balezinhliziyo ezibuthakathaka, ingqondo ezingakhaliphanga kangako njalo abalaso isipho sokuba ngabakhokheli.

Sikhumbule ukuthi emhlabeni kwake kwaba lobandlululo olufanayo kodwa lolubandlululo lwaluqondiswe ebantwini abansundu. Babekhange-lelwa phansi bebonwa njengenyamazana ezikhaliphele ukusebenza emasimini lasezindlini kuphela, babengeke benza lutho ngitsho oluncomekayo kumbe oluhle.

Lamuhla omama yibo asebehlangana lohlupho lobandlululo. Bahlangana lalo ubandlululo lolu ngoba nje bangabesifazana. Ubandlululo olwaluqondiswe ebantwini abansundu solusiya lunyamalala emazweni abamhlophe kodwa oluqondiswe kubomama lulokhu luqhubekela phambili loba omama sebathatha amanyathela afana lelomhlangano wabomama oweBeijing kweleChina ngomnyaka ka1995.

Omama abakuzikhundla ezifana lezobukhokheli kunhlangothi zonke lokhu bebalutshwana kakhulu. Lokhu kuyisimanga ngoba phela nxa sikhangele inani labantu abaseZimbabwe sithola ukuthi omama yibo abanengi okwedlula abesilisa.

Kungaba liqiniso ukuthi omama abakaqali ukulwisa ngakho konke abayikho ukuze bathole amalungelo abo.

Kwakunjalo ebantwini abamnyama okweminyaka leminyaka, behleli behlukuluzwa ngabelungu beyizigqili zabo.

Babekuvuma ukuhlukuluzwa lokhu ngoba bethi abalakho abangakwenza okwesikhathi eside.

Omama bakhanya labo bekuvumela ukuhlukuluzwa kwabo ngoba bebona angani kuyimvelo. Kodwa sokusiya kusiba ngcono khathesi ngoba bona abafazi ikakhulu intsha yalamuhla isilakho ukufundiswa kanye lokukhuthazwa ukuba sokuyisikhathi sokulwela amalungelo abomama.

Sekuyisikhathi sokuthi omama bayisebenzise imithetho le evele ikhona ukuze bangahlukuluzwa ngamadoda yiloba yiphi indlela ngenxa yokuthi bangomama. Bangayisebenzisa njalo imithetho le ukuze bafundise obaba ukuthi bananzelele bangaze bathathela omama amalungelo abo kumbe ukubancindezela.

Imithetho ekhona khathesi ayenelanga ukuze ikhulule omama ekuncindezelweni abahleli lakho. Ubufakazi obukhona mayelana lalokho ngobokuthi omama balokhu belezikhundla zangaphansi emisebenzini yabo njalo balokhu bebalutshwana emisebenzini yaphezulu njalo eholisa imali enengi.

Omama kumele baphiwe amathuba okwenza yiloba yiyiphi ikhosi kumbe umsebenzi abafuna ukuwenza ngoba labo bayenelisa ukwenza yonke into eyenziwa ngamadoda. Uhlupho olusuka lubekhona ngolokuthi abesifazana bakhuliswa njengabantu abamele balondoloze amasiko abo bangenzi lutho olukhanya luphazamisa imvelo. Abafazi bakwamukela lokhu baphinda bazincindezela ngalindlela. Singahlolisisa igama elithi “isiko” sithola ukuthi lilobuhle kanye lobubi, kodwa lande ukuletha izinto ezimbi.

Abesilisa bagogosela lezo zinto zamasiko eziyizo ezibapha amandla lezikhundla elizweni. Abesilisa baqinela lezo izinto ezibenza bahlale ingani kusese-ndulo, ezisekela umbuso wabo, njalo eziyizo ezibeka owesifazana emsamu.
Abafazi kumele bafundiswe, bakubone ukuthi amasiko alakho ukubacindezela. Sikhangelane lezokuphana amathuba alingeneyo kwabesifazana labesilisa kodwa abesilisa kabafuni lakuyizwa leyondaba.

Share This:

Sponsored Links