Sezicuba izifuyo eMatabeleland South

29 Sep, 2016 - 16:09 0 Views
Sezicuba izifuyo eMatabeleland South

uMthunywa

Johas Moyo
BAPHAKATHI kwelitshe lembokodo abalimi besabelweni seMatabeleland South kulandela ukutsha kwamadamu kanye lokusilela kwamadlelo okwenza izifuyo zabo zibe sengozini yokucuba.

Kubikwa abalimi abanengi kule indawo sebethwala izifuyo bezisa  kwezinye indawo ezikhatshana lapho okulamadlelo khona ngenhloso yokuthi zingacubi.

Omunye umlimi ofuye inkomo eGwanda uMnumzana Khumbulani Khabo ubikele iphephandaba likaZulu ukuthi sebehlalele evalweni lokuthi bangavala izibaya ngenxa kokucuba kwezifuyo ngoba akulakudla.

“Kasikwazi ukuthi lonyaka umnyaka uzaphela njani njengoba indawo ezinengi kungaselatshani bezifuyo njalo lamadamu kaselamanzi.

“Inengi labantu kalisenelisi ukuthi lidingele izifuyo ukudla ngoba akusela ndawo lapho abangasika khona utshani njalo lamadlelo sephelile,” kutsho uMnu Khabo.

“Inengi labantu besihamba sisiyadobha amawohlo kanye lokusika utshani endaweni ezisezintabeni lapho okwakulotshani khona obungcono.

“Khathesi akusela ndawo ezinjalo njalo osekusethusa kakhulu yikuthi akusela lapho esingaphephela khona ngaphandle kokuthi sithwalele izifuyo zethu kwezinye indawo lapho okulokudla khona ngoba lezulu lisesekhatshana ukuthi liqalise ukuna,” kutsho uMnu Khabo.

Omunye njalo umlimi uNkosikazi Sihle Ndlovu uveze ukuthi okunye okubakhathazayo yikuthi indawo lapho okusele kulotshani kuphansi kwesiporweni okwenza inengi labo lilahlekelwe zinkomo zitshaywa yisitimela.

“Okunzima kakhulu kithi yikuthi akuselandawo lapho esizaphephela khona, kunzima ndawana zonke.

“Kasilamanzi ngoba amadamu setshile kuthi lezibholaneni lakho asephela amanzi njalo kasilakudla kwezifuyo okwenza izifuyo zethu zicube.

“Lapho okulotshani khona kuphansi kwesiporweni okwenza izifuyo zethu ziye kulezondawo zicine zitshaywa yisitimela phezulu kwalokho abomthetho labo bayasibopha nxa lokhu kungenzakala,” kuphetha uNkkz Ndlovu.

Share This:

Sponsored Links