uMthunywa
Msilisi Dube
INHLANGANISO ecubungula ngezezifuyo kunye lomhlabathi eyeMatopo Research Centre ikhuthaza abalimi bemaphandleni ukuba badinge ulwazi olujulileyo ngokufuywa kwenkukhu zemakhaya ngoba zilakho ukumelana lokuguquka komumo womkhathi.
Abalimi bavame ukufuya inkukhu ezigoqela ama-broilers, amadada, ingalukhuni kunye lezinye inkukhu bengaqakathekisi inkukhu zesiNtu bengazi ukuthi izifuyo lezo abazifuyileyo ziyafa lula ngoba zingenelisi ukumelana lokuguquka komumo womkhathi.
Kulezinsuku kuyagodola ngakho inkukhu ezifana lama-broiler zilakho ukuhlaselwa ngumqando masinyane zicine sezisifa umlimi alahlekelwe yinotho yakhe.
UMnumzana Sydney Dube onguReseacrh Officer kunhlanganiso le ubikele uMthunywa ukuthi inkukhu zesintu zilula ukufuya njalo ziyamelana lokuguquka komumo womkhathi.
“Inkukhu zesintu kulula ukuzifuya ngoba ziyenelisa ukuziselela kukanti njalo ziyadla imihlobo etshiyeneyo yokudla kungelahlupho.
“Ziyenelisa njalo ukuphila ngemvuthu ezisala ekudleni esikudlayo, amabele lokudobha okutshiyeneyo endleleni okunjengotshani, izibungu lokunye,” kuchaza uMnu Dube.
UMnu Dube uthe ukuswelakala kolwazi lokufuywa kwenkukhu lezi kwenza inani lenkukhu lezi libe phansi.
“Esikhathini esinengi abalimi bacina befuya inkukhu lezi nje ukuze bathole isitshebo hatshi njengendlela yokwenza imali ngazo.
Okumqoka okumele abalimi bakunanzelele yikukhetha imihlobo yenkukhu ezilohlonzi. Eminye ejwayelekileyo igoqela onsubuka-ntamo, labosipuna abanye bathi yizikhwehle.
“Onsubukantamo kabalansiba entanyeni njalo babekela amaqanda amanengi angafika amatshumi amabili inkukhu ngayinye.
“Ziyawumela umkhathi wakithi, ikakhulu ukutshisa kunye lomqando. Izikhukhukazi zakhona zilolaka kungakho-ke ziyakwazi ukukhulisa amatsiyane azo kuhle. Zilesisindo esingafika i-1,5kg, amaqhude wona angaba yi-1,9kg,” kuphetha uMnu Dube.