‘QAPHELANI UKUHLUKULUZWA EMAZWENI’

15 Jul, 2016 - 00:07 0 Views
‘QAPHELANI  UKUHLUKULUZWA  EMAZWENI’

uMthunywa

NGITHEMBA lisakhumbula bakwethu ngikhuluma ngendaba zokwebiwa lokuhlukuluzwa kwabantu iTrafficking in Persons (TIP).

Inengi lethu sesikubona-ke manje ukuba kuliqiniso lokhu ngoba indaba lezi sezisegudwini kulezi insuku. Sibonga onozindaba abaqhubeka bebikela uzulu ngezehlakalo eziphatha umphakathi njalo ziyizixwayiso ezinhle okwamagama. Kuviki edluleyo ngidibane lodaba oluhle kabi kuphephandaba le The Sunday Mail obelumayelana ngezokuqilwa lokuhlukuluzwa kwezifundi. Lulotshe nguNelson Mundanda lwakhitshwa lulesihloko esithi, Syndicates target potential students.

Kubikwa, njengalokho engihlala ngikutsho kweze-TIP, izifundi zithenjiswa amathuba okuyafunda emazweni aphetsheya ikakhulu awezwekazi laseAsia kodwa bacine besiya setshenziswa emisebenzini yokuthengisa izidakamizwa, kwezocansi lokugqilazwa nje.

Uhlupho yikuba khona kulawo mazwe, yikho lapho okugwetshelwa khona abatholakala belamacala ezezidakamizwa ukufela ejele kodwa-ke haah, zisekhona izizalwane zakithi ezilokhe zisawela emagodini lemijibila yezikliwi lezi.

Limukani bakwethu. Ngokubala indaba efana lale, ngijabule kabi ngaqina ngathi nko njalo ngathemba ukuba sibanengi empini yokulwela lokuvikela izizalwane zakithi ngokuloba izindaba ezinje lezixwayiso ezithile.

Ubuhle bodaba lukaMundanda yikuba usibikele ukuba ugatsha lwezemfundo elemihloliso elawulwa yiZimbabwe Schools Examination Council (Zimsec) lalo lukhona empini yokuvikela ubuqili lokuhlukuluzwa kwezizalwane zakuleli ngabazithi bafuna ukuzithuthukisa kwezemfundo bona behuquluza imali yabantu ngobuqili nje.

Ugatsha lolu lwethule umbiko wokuba akukho ngitsho lokukodwa okudinga ukuhlolwa emphumeleni yemihloliso oluyiphathayo lona ngoba izathifikethi zalo zivunyelwa emazweni anjenge India. Phela abahuquluzi bemali zabantu laba ubezwa besithi khipha imali yalokhu lalokhu ukuze amaphepha akho alungusiswe njalo uthole indawo elizweni elithile ngokuphangisa, behutshuza-nje befuna imali kuphela, kungela lutho abazalwenza futhi kwesinye isikhathi.

Ngihlala ngisitsho lami bakwethu ukuba nxa kukhona ongafuna ukukuzwisisa kumbe ukukwenza okuphathelane lamanye amazwe, yana emapholiseni aseduzane lawe bayokucebisa ukuba uqonde ngaphi kumbe emahofisini ogatsha lwezaphandle kwelizwe (Ministry of Foreign Affairs). Lukugcizelele-ke ugatsha lwezemfundo lokho kwabadinga usizo lokuyafunda phandle kwelizwe.

Khumbulani bafundi ukuba inengi lenu liyidingelwa ngabazali lezinye izihlobo leyomali yokuyafunda ngakho ngobuhlungu lobunzima obutholakala ekuyidingeni, loba ingeyakho mhlobo wami, kakwenzi ukuba idliwe nje ngomunye umuntu ngobuqili! Kasibakhohlwa abesifazana abacina besizwa nguHulumende wakuleli sebethunjelwe elizweni laseKuwait ngemva kokuphuma kuleli bethenjiswe imisebenzi.  Kubikwa bacina sebeyizigqili emakhitshini lakwezocansi. Yeyi madoda, kunzima emhlabeni.

Pho sophephelaphi, ezulwini?

Ngasekhaya, silokhe siqhubeka ngevangeli lethu lokulunga emoyeni lasemzimbeni. Kumele sazi ukuba icala liyisono lakuNkulunkulu. Phela sithi ngeke sithule ngoba behlezi bekhona abephula umthetho mihla yonke.

Sicebisana kunje nje, silusizi ukunanzelela ukuba kulabesifazana abahlukuluza abantwababo labakhipha izisu.

Yibo-ke esithe siphethe ngabo lamuhla. Ukukhipha isisu (abortion) kulicala ngaphandle nxa kwenziwe ngokusemthethweni kujongwe ukusiza umphefumulo kumbe ukwenza okunye okuphawulwa ngumthetho.

Silomama oleminyaka engu-26 eyokuzalwa odale lelicala eguswini lakoSalani koMbamba eTsholotsho.

Ubelomthwalo obulenyanga ezingu-8 okutsho ukuba lokubeletha ubesengabeletha. Indaba zokuzalana sisanda zifuna ukuhlelwa (family planning) ngoba ukucina ubotshelwa icala elivikelekayo njengaleli, kakulunganga.

Ukukhipha isisu kuyabulalisa futhi! Kuyisono lakuMdali ngoba kuyikuchitha igazi kukanti kulabanye abadinga inzalo.

KuloPretty Ngwenya wasesigabeni sakoMangula eTsholotsho otshiye izakhamizi zakulowomango zidanile ngesenzo sochuku ebantwaneni abazalayo. Kubikwa uMaNgwenya ekhiyele abantwabakhe ababili abaleminyaka engu-5 le-8 ubudala endlini kusukela ngo-11 ekuseni baze balwisa ukuzivulela bodwa baphumelela sokungabo-7 ntamba.

Bacine besiyaphephela komakhelwane.

Kubi lokhu bakwethu, kasazini ukuba abantwana yilo ikusasa lethu. Bomama, yini esilithembileyo ekuthuthukiseni isizwe ngenzalo yoluntu lokuyinakekela. Pho uma selibulala inkonyane lokuhlukuluza izingane lithi isizwe sithini bo?

Kungaselani, lizananzelela ukuba inombolo zeWhatsApp engiziloba ngaphansi lapha lokhe zisanda. Liqiniso lelo,

sigwaba ngosizo lwenu lokusithumela imibono ehlukeneyo ephathelane lezakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Uhlangothi lwamapholisa esiluthi yi-MBCU ngolubona ngamacala agoqela awezenjiwayo, ezasemingceleni (ukukhutshwa lokulethwa kwempahla labantu ngokungekho emthethweni — smuggling), ukuzingela ngokungekho emthethweni ikakhulu inyamazana eziligugu kuleli ondlovu labobhejane, ukwebiwa kwencingo ze-copper lokunye okunjalo okuligugu lesizwe. Baxhumeni labo libazisa ngeziphathelane lalezozindaba. Kodwa-ke, lingakhohlwa ukuba kakumelanga lilindela uhlangothi oluthile ukuze libike indaba zakoCala, yanini enkambeni eseduzane lani kumbe ukubikela umpholisa elimbonayo. Nxa kuyikusebenzisa omakhalemkhukhwini bethu laba abathumeza imbiko ngokucwayiza kweso, zisebenziseni inombolo zeWhatsApp lezi, ngezenu.

Ngokunjalo, sizohlala silitshayela ihlombe mahlabezulu ngomsebenzi omkhulu wokusisekela.

Lingadinwa ukuthumela imibono yenu emapholiseni eZRP lisebenzisa izindlela zonke elizenelisayo kunye lenombolo zeWhatsApp, entsha u – 0785 549 290 (MBCU Mat North), 0784 270 800 (ZRP Mat North), 0783 185 092 (CID Mat North), 0785 957 764 (MBCU Bulawayo), 0782 047 834 (Victoria Falls District) kumbe ebulenjini ku – [email protected]  / [email protected] / [email protected] .          

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds