uMthunywa
Langelihle Moyo
ABABONA ngempilakahle yezifuyo lezilimo sebexwayise abalimi ukuthi bavikele inkomo zabo emikhuhlaneni engabakhona ngesikhathi sezulu langesikhathi sokutshisa.
Oyingcitshi kwezokulima lezokufuya esabelweni se-Matabeleland South uNkosazana Moreblessing Dube, usekhuthaze wonke ofuyileyo ukuthi avikele inkomo emikhuhlaneni etshiyeneyo ngalesi isikhathi sezulu lokutshisa.
“Nginanzelela ukuthi kulezi insuku kuyatshisa kakhulu njalo yisikhathi sezulu izihlahla seziqalisile ukuhluma. Ukutshisa kubangela ukuthi kubelezibawu lemikhaza eminengi ebasetshanini. Imikhaza le ibangela imikhuhlane ehlukeneyo egoqela phakathi kweminye i-January disease. Ngakho-ke ngilikhuthaza ukuthi lenze ama-routine dosing lilandela izixwayiso leziqondiso eliziphiwa ngababona ngempilakahle yezifuyo kundawo zenu.
“Okunye njalo lesisikhathi yiso isikhathi sokufaka inkunzi zihlangane lamankomokazi ukuze agadwe, lapho siyabe sikhangelele ukuthi nxa inkomo lezi zingenelisa ukuba lamabele kuyonale inyanga, ziyabe zizakuba lamathole ngomnyaka ozayo ngoMfumfu,” kulandisa uNksn Dube.
Esephetha uthe amadamu amanengi asetshile amanzi, kumele inkomo zikotshozelwe amanzi okunatha ukuze zingacubi.
“Asikotshozeleni inkomo amanzi okunatha ngoba amadamu amanengi asetshile amanzi, sokusele udaka. Ngokuzikotshozela amanzi lokhu kuyazinceda ukuthi zingabanjelwa edakeni emadamu zidinga amanzi lokuthi zingacubi,” kuphetha uNkzn Dube.