Nanzelela isivuno, ukuvuna lomkambo ku-horticulture

17 Aug, 2023 - 00:08 0 Views
Nanzelela isivuno, ukuvuna lomkambo ku-horticulture

uMthunywa

Langelihle Moyo

ABALIMISI sebexwayise abalimi ngezinto ezintathu ezimqoka okumele abalimi bazinanzelele ekulimeni izilimo ze-horticulture, ezigoqela isivuno, ukuvuna kunye lokuthengisa.

Oyingcitshi kwezokulima esabelweni seMatabeleland South uMnumzana Thando Moyo uthe kuqakathekile ukuthi umlimi nxa esethethe isinqumo sokuthi ufuna ukulima isilimo esithile abekwazi ukuthi uzasithengisela ngaphi lokuthi uzavuna nini.

“Okokuqala nxa sikhangele izilimo ze-horticulture zivame kakhulu ukulinywa ngenyanga zokutshisa zikhangelelwe ukuvunwa kunyanga kaLwezi kusiya kuMpalakazi. Lezizilimo zigoqela ama-butternut, imiqwente, ikhabitshi, i-green pepper le-beetroot. Izilimo zakhona yilezi esizisebenzisa kakhulu ngekhefu leKhisimusi.

“Ekulimeni izilimo lezi kuyabe sokutshisa, nxa kutshisa sinanzelela ukuthi ubudli bunengi ngakho abalimi kumele bathenge imithi eminengi yokufafaza izilimo ukuze bavikele ubudli.

“Izilimo kumele zithelelwe kakhulu ukuze zingatshi. Ngesikhathi lesi sokutshisa sinanzelela njalo ukuthi kuyabe kuyisikhathi sezulu, kwesinye isikhathi izulu lisuka libe linengi nxa sokunjalo sixwayisa abalimi ukuthi bagebhe imbundu emasimini abo ikakhulu lapho abazalima khona imiqwente le-beetroot,” kuxwayisa uMnu Moyo.

Okunye esikuxwayisa abalimi yikuthi bangalimi indawo enkulu kakhulu ukwenzela ukuthi loba kungatsha kumbe kungahlaselwa ngumkhuhlane bangaze balahlekelwa kakhulu.

Ubuye waveza ngokufanele kwenziwe ngabalimi nxa sebevuna izilimo zabo.

“Kumele umlimi wonke abekwazi ukuthi isilimo sakhe sivuthwa ngemva kwesikhathi esinganani lokuthi sibonakala njani ukuthi sesilungele ukuvunwa. Okunye kumele ukuthi nxa sekuzavunwa umlimi ahle ahlale edinge abazamncedisa ukuvuna, lemota zokuthwala izilimo.

“Njengabalimisi silikhuthaza ukuthi lilungise lapho elizavuna libeka khona izilimo zenu, linanzelele ukuthi kuvalekile, akungeni budli obuzahlakaza isivuno,” kuchaza uMnu Moyo.

“Kuqakathekile njalo ukuvuna ususazi ukuthi uyathengisela ngaphi, hatshi ukuthi usuvunile uphinde ugcine izilimo usadinga lapho ozathengisela khona, lokhu kwenza izilimo zicine zisonakala zingakathengwa,” kulandisa uMnu Moyo.

Uphethe ngokuxwayisa abalimi ukuthi bakhethe izilimo ezihambelana lesikhathi njalo ezithi zingavuthwa ziyathengwa ziphele.

“Qala ukhangele ukuthi isilimo ofuna ukusilima uzasithengisela ngaphi njalo kubani, ubuye njalo ukhangele ukuthi umgwaqo wakho unjani lokuthi imota zakho okhangelele ukuthwala ngazo zisesimweni esihle ukuthi ngeke zikufele endleleni nxa ususiya thengisa izilimo zakho,” kuphetha uMnu Moyo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds