uMthunywa
Blessing Moyo
ABALIMI kundawana zonke jikelele bakhuthazwa ukulungiselela ukuhlanyela imiqwente ngesikhathi somqando ngoba iyavuma.
Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Treggie Mpofu oyingcitshi kwezeHorticulture kunhlanganiso yeAgritex uthe imiqwente iyalimeka langesikhathi somqando ingabi lohlupho ekukhuleni lekwenzeni amajodo.
“Imiqwente iyavuma ngesikhathi somqando kayifani lamatamatisi atshazwa masinyane. Abalimi sibakhuthaza ukuthi balungiselele ukulima imiqwente.”
UNkszn Mpofu uchaze ukuthi umkhathi otshisayo ulakho ukwenza imiqwente iphuze ukukhula kumbe ibelamajodo amancane.
“Ukulima imiqwente kuvuma kuhle endaweni elamanzi eneleyo isikhathi sonke njalo umhlabathi kufanele ubebuthakathaka ukuze ijodo lesilimo lesi lenelise ukukhula kuhle.”
Uphinde wengeza esithi ukutota komhlabathi kuyahlasela isilimo njalo kucina kubangela ukuthi umlimi engatholi inzuzo ekade eyilindele.
“Umhlabathi okulinywa kiwo imiqwente kumele ube buthakathaka njalo ubelamanzi amalutshwana ngoba oqinileyo kumbe oyisidaka ubangela ukuthi amajodo akhule nzima. Kukanti omanzi kakhulu uyatotisa isilimo okuyikho okubangela imikhuhlane etshiyeneyo eyabe ibangelwa yizibungwana ezitholakala emanzini,” kuchaza uNkszn Mpofu.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuhlakula bekhiphe ukhula nxa sebehlanyele isilimo sabo ngoba imiqwente lokhula akuzwanani.
“Imiqwente iyafana lezilimo zonke, layo kayikhuli kuhle endaweni elokhula olunengi ngakho kuqakathekile ukuthi umlimi kufanele ahlanyele endaweni ekhitshwe ukhula njalo abone ukuba uyayihlakulela zikhathi zonke.”
Uphethe ngokuthi imiqwente ilakho ukuqala ukuvunwa ngenyanga yesibili, kusiya ngokuthi izuze amanzi lokudla kwezilimo okwaneleyo yini.