
uMthunywa

Langelihle Moyo
ABATHENGISA imithi yezifuyo lezilimo abeFarm and City sebexwayise abafuyi bezimvu ngendlela abangazilandela ukuze izibaya zabo zikhule.
UMnumzana Itai Shambambeva, oyingcitshi kwezempilakahle yezifuyo uxwayise abafuyi ngendlela abangazilandela ekufuyeni izimvu ezigoqela izibaya, ukudla lokunakekelwa kwazo.
“Okokuqala okuqakathekileyo ezimvini ngamanzi okunatha, amanzi anathwa yizimvu kumele abe ehlanzekile njalo athelwe endaweni ehlanzekileyo.
“Ubuhle bezimvu yikuthi kazihlaselwa kakhulu yimikhuhlane, kodwa lokho akutsho ukuthi sokumele zinganakekelwa. Besokusithi ekwakheni izibaya zezimvu kumele zibe zinkulu ukwenzela ukuthi izimvu zingaminyani njalo kumele kube lemikhandlo eyokungenisa umoya ngoba isikhumba semvu siyatshisa ngakho ziyabe zifuna ukubethwa ngumoya. Izibaya lezi kumele zibe phezudlwana komhlabathi ziyendlalelwe ngezigodo ikakhulu ngesikhathi sezulu.
“Besokusithi ekudleni, lapha kusiya ngenjongo yomfuyi ukuthi izimvu zakhe uzifuyela ibhizimusi kumbe ukudla nje lemuli yakhe. Nxa uzifuyela ibhizimusi kuyabe kumele uzithengele ukudla okuthengiswa ezitolo kanye lemithi yazo,” kulandisa uMnu Shambambeva.
Uthe izimvu lazo ziyadinga ukuthi zihlatshwe amajekiseni loba zingabanjwa lula yimikhuhlane.
“Kuqakathekile ukuthi izimvu lazo zihlatshwe zivikelwe emikhuhlaneni etshiyeneyo, okunye esikukhuthazayo yikuthi nxa imvu ingagula, kumele yehlukaniswe lezinye ibe yodwa ize isile.
“Kuyadingeka futhi ukuthi isibaya sigeziswe ukuze kukhitshwe amagcikwane.
“Izibaya zezimvu akumelanga zibe lapho okuhamba khona abantu futhi akumelanga kuvunyelwe abantu abanengi bangene ngoba yikho okunye okubangela imikhuhlane,” kuphetha uMnu Shambambeva.