Izifuyo kazitholiswe amanzi

03 Aug, 2023 - 00:08 0 Views
Izifuyo kazitholiswe amanzi Izifuyo

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO ye-Agricultural Advisory and Rural Services isikhuthaze abalimi ngendlela abangazilandela ekunakeleni inkomo zabo ngomnyaka olezulu elilutshwana ikakhulu kusigaba sokulima esikhangelane laso esika-2023 kusiya ku-2024.

Oyingcitshi kwezokulima lezifuyweni, uMqondisi kunhlanganiso le, esabelweni seMatabeleland North, uMnumzana Dumisani Mbikwa Nyoni ukhuthaze abalimi ukuthi babone ukuthi izifuyo zabo ziyathola amanzi ikakhulu nxa kungumnyaka wendlala.

“Okokuqala nxa kungumnyaka olezulu elitshwana kuvame ukuthi emadlelweni kungabi lotshani obeneleyo, lokhu kubangelwa yikuthi izulu lakhona liyabe line kakhulu okwesikhathi esifitshane utshani busathi buyahluma libuye linyamalale amadlelo abesesitsha. Nxa sokunjalo sixwayisa ukuthi abalimi balime ukudla kwenkomo kwamanye amasimu amadala lokuthi bathengele inkomo zabo ukudla,” kulandisa uMnu Nyoni.

“Izifuyo ezinjengenkomo kumele kunanzelelwe ukuthi ziyathola amanzi. Sikhuthaza abalimi ukuba bazame ngazo zonke indlela ukuthi banathise inkomo nsukuzonke, ngoba sinanzelela ukuthi ngomnyaka olezulu elilutshwane amanzi awandanga ukungena emadamu, ezizibeni lasemachibini.

“Lokhu kutsho ukuthi umlimi kumele ayekotshozela inkomo zakhe amanzi okunatha, kodwa ayisibo bonke abakwenzayo lokhu, ngoba kunzima nanko phela inkomo ngayinye ngayinye inatha 70 litres yamanzi ngosuku.

“Kodwa njengenhlanganiso sithi kuqakathekile ukuthi inkomo zakho zithole amanzi eneleyo nsukuzonke, ngoba nxa zingatholi amanzi nsukuzonke kucina kuzenza zihambe umango omude zidinga amanzi njalo lapho eziwathola khona sezizahlala khonapho, yikho okwenza imihlambi eminengi icine ilaluka icine ingasabonakali isitshontshiwe. Kwesinye isikhathi ekuhambeni kwenkomo zidinga amanzi zicina zibanjelwa ludaka emadamu zicine zisifa,” kutsho uMnu Nyoni.

Ubuye wakhuluma ngokuthi abalimi abananzelele kakhulu inkomo ezilamabele lalezi esezindala nxa kuyisikhathi sendlala.

“Abalimi kabananzelele kakhulu inkomo ezilamabele, ikakhulu nxa selibona ukuthi sokuseduze ukuthi zizale kuqakathekile ukuthi zithole ukudla lamanzi okweneleyo, lokhu kwenzelwa ukuthi zibe lamandla. Eminyakeni yendlala inkomo ezinengi zande ukufa zizala ngenxa yokuswela amandla.

“Okunye esikukhuthaza abalimi yikuthi inkomo esezindala kabazithengise ngoba vele kazisenelisi ukumelana lendlala basale lalezo ezisesezincane. Imali abayithola ekuthengiseni esezindala bangayisebenzisa ukuthengela eziseleyo ukudla,” kutsho uMnu Nyoni.

Uphethe ngokuthi abalimi abazame ngazo zonke indlela ukuthi bangephuli imithetho ephathelane lokuyalagisa inkomo kweminye imingcele.

“Ngeminyaka yendlala abalimi bandise ukwephula imithetho yabeVeterinary Services ngokutshintsha izifuyo umango bedinga amadlelo njalo bengelamvumo abayiphiwe ngabe Veterinary. Lokhu yikho okumemethikisa imikhuhlane ezifuyweni ngakho-ke sixwayisa abalimi ukuthi bangephuli imithetho bedinga amadlelo,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds