ISIGQI SOMDLADLA

02 May, 2020 - 12:05 0 Views
ISIGQI SOMDLADLA

uMthunywa

Nyama yembongolo

Dukuduku, leqa igundwane lathi ntshobe, kulesiya sikhala esibhotshozwe emva kwesofa, umkhwenyana uSizo uhleli kulelo sofa. Kukhona okuguduzwayo, kungathi liyalwisana lokuthile, kume ukuguduza, sekuthulisele manje. Nangu umangoye ongaziwayo engena ehwitha, elanda sona lesiya sikhala lapho okungene khona igundwane, ayijwayelekanga indlela akhala ngayo, wonke amehlo asethe nhlo kumkhwenyana edinga ukuzwisisa ukuthi kwenzakalani. Ijaha elimajaha mabilili liswele ukuginywa yinhlabathi ngoba lisindwa yiziphatha ezigcwele imibuzo elingenelisi kuyiphendula. Kulamula umabhatshi obonakala ephapha, kungathi uphuma la okuhlaliswe khona imiganu, ahambe aze ayekuthi qithi phezu kwedeka lokudla elisetafuleni.

“Hetsii!” Kuchitha umaGutshwa ngapha ezama ukuxotsha lesi sibungu esiphezu kwedeka. Ethi uyathi mehlo suka abone setshaye isiciko, umabhatshi watheleka phakathi kwedeka. Kambe kuzaba lula na ukusiginya ezibonele okwenzakeleyo? Kodwa engala njani ukudla kwabozala? Umangoye lowaya kwangathi laye uyakubona okwenzakala lapha, alikhweze izwi, usekhiphele inzipho phandle ulwisa ukuzihloma esikhaleni lesiya okungene khona igundwane. Lungene olulodwa, kube ngathi kukhona akuhlabayo phakathi, lize liphumele phandle iginyambila. Abantu thithibaliyani!! Kalilikhulu kangako, lilingene, belizihlalele phakathi lilinde ukudla kwalo, amagundwane, manje seliphanjanyiswa ngumangoye lo olokhe ekhala ehlabahlaba isigodlo salo.

Leya mibuzo ebilotshwe eziphaqeni ebezikhangelane lomkhwenyana isiphenduliwe manje, kodwa inhliziyo lamaphapho sokudlala umamtshayana. Yebo sebefundile abantu benkosi ukuthi akukuhle ukucabangela okuthile ungela lwazi olupheleleyo funa ugcone ongayisuye, kodwa sokulensindabaphenduli yendaba esizelwe ngokubonakala kweginyambila endlini. Lanxa engasi matshayinyoka, uyitshayile leyi umkhwenyana, umangoye waze wethuka wabalekela phandle. Ngokuqwayiza kweso sekusele umbukiso nje, seyigongode ikhanda. Ing’khonake ethola amandla okuvula umlomo. “Hayi mina izinanakazana lezi kazingiphathi kahle” utsho nje eyidobha ngomsila esiyayigqibela phandle. Kungekudala usephendukile ukuba aqedise inkulumo yakhe, “ukubona inyoka kanje kuhle kwangephula umoya, lenhliziyo yahle yaba mnyama.          ”

Indaba eletha uSizo lapha koLanga yibutshapha bomkakhe emlonyeni lasezenzweni, kodwa ngesikhatshanyana lesi esingangomsila wembila sokuthe dlwe kuye ukuthi ubutshapha busukela ngaphi. Indlu kaLanga iyihlikilili ngeke utsho ukuthi ukhona umaGutshwa inina elinyathela kuzwakale. Uhlezi khonapha ukhohliwe, kumnyama kuthe khaca ukuthi lowaya mabhatshi uphakathi kwedeka. ULanga laye vele uyaziwa ukuthi uluhlaza emlonyeni, kodwa kukhanya kubusa umaGutshwa la ekhaya. Ahle ayifunde ivaliwe uSizo ukuthi lapha kayikusizwa; ayivalele esifubeni indaba yakhe. Wamthatha umntaka Langa ngoba ekhanya emuhle kule langa, engazi ukuthi ikhiwane elibomvu libolile. Isinqumo esinjengalesi esokuthatha siyinhlwa engabanjwa ngekhanda, ngoba kusasa uzakhala ezimathonsi ungasiphatha engathi ngumdlalo unyama yembongolo!!!

 

Thintana lo Trevor Mhlanga kunombolo zikamakhal’ ekhukhwini ezithi: +263 775 523 605

Kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected]; Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds