Uncategorized

Isifo se-Coronavirus (Covid-19)

19 Mar, 2020 - 00:03 0 Views
Isifo se-Coronavirus (Covid-19)

uMthunywa

Isendlalelo

MHLAKA 31 Mpalakazi 2019, inhlanganiso yeWorld Health Organisation (WHO) yabikelwa ngezehlakalo zabantu ababelesihlabo (pneumonia) okwakungacaci ukuthi basithole njani eWuhan, indawo esesabelweni seHubei elizweni leChina. Mhlaka 7 Zibandlela 2020, igcikwane leli lakhonjwa ngelokuthi yi-coronavirus entsha (2019-nCoV). Abantu abanengi ababelegcikwane leli babeke badla ukudla okusuka elwandle, inkukhu kanye lenye inyama yeganga eWuhan, okwaphakamisa umnakano wokuthi umkhuhlane lo omutsha owe-coronavirus ungabe waqala enyamazaneni. 

Kusukela lapho inani labantu ababanjwa ngumkhuhlane lo liyakhuphuka emhlabeni wonke jikelele, kungakho-ke mhlaka 30 Zibandlela 2020 iWHO yabetha ukuthi lumkhuhlane uyingozi kwezempilakahle ngendlela ephuthumayo (Public Health Emergency of International Concern (PHEIC).

Kulandela isimemezelo lesi ugatsha lwezempilakahle kanye lokondliwa kwabantwana kuleli selwathatha amanyathelo alesibindi ukuze kujuliswe ukubhekwa kwalumkhuhlane ukuze kwehliswe amathuba okuthi lumkhuhlane ungene kuleli. Phezu kwalokhu, ugatsha lolu solukhuphukise izinga lamalungiselelo ukuze kwehliswe ukugula kanye lokufa kwabantu nxa lumkhuhlane uthe wangena elizweni.  

 

Mhlaka 8 Mbimbitho 2020, kwabikwa ukuba kulabantu abalalumkhuhlane abangu-105 586 labangu-3 584 asebebulewe yiwo (Case Fatality Rate 3,4 percent) emazweni angu-86 emhlabeni wonke jikelele. Inengi lalababantu ngabe China. Inani lamazwe e-Africa asewaqinisekisa ukuthi kulabantu abalomkhuhlane lo emazweni abo selikhuphuke lafika kusitshiyagalombili (Egypt, Senegal, Tunisia, Morocco, Algeria, Cameroon, South Africa and Nigeria). Okwakhathesi, AKULA muntu osethe wabanjwa ele-COVID-19 eZimbabwe. Kusenjalo uzulu ukhuthazwa ukuthi ahlale eqaphele nanko phela kungenzeka ukuthi lumkhuhlane ungene kuleli kungakho-ke kumqoka ukuthi abantu bazivikele. 

Kuyini i-Covid-19?

I-Covid-19 ngumkhuhlane othelelwanayo obangelwa ligcikwane elisanda kutholakala ele-coronavirus. Igcikwane leli elitsha kanye lalumkhuhlane bekungaziwa kungakaveli eChina ngoMpalakazi 2019. 

Kuyini i-coronavirus?

Ama-coronavirus liqula lamagcikwane abangela imikhuhlane etshiyeneyo, engaba mnene kumbe ibeyingozi njalo engabangela ukugula kunyamazana kumbe ebantwini. Ebantwini, amagcikwane e-coronavirus aziwa ngokubangela imikhuhlane yophepha engabalisa umvimbano nje kusiya kumikhuhlane eyingozi efana le-Middle East Respiratory Syndrome (MERS) kanye le-Severe Acute Respiratory Syndrome (SARS). Leligcikwane elisanda kutholakala ele-coronavirus libangela umkhuhlane we-coronavirus disease Covid-19. 

Yiziphi izibonakaliso ze-Covid-19?

Izibonakaliso ezijayelekileyo eze-Covid-19 yikutshisa komzimba, ubuhlungu esifubeni, ukudinwa, lokukhwehlela. Ezinye izigulane zingaba lobuhlungu emzimbeni, ukuvimbana, ukugeleza amakhovula, umphimbo obuhlungu kumbe ukuhuda. Izibonakaliso lezi zimnene njalo ziqala kancane kancane. Abanye abantu bangalibamba igcikwane leli kodwa bangabi lezibonakaliso njalo bangaguli. Inengi lalabo abalegcikwane leli (abangaba yi 80 percent) bayasila nje kungadingakalanga ukuthi belatshwe. Phakathi kwabayisithupha oyedwa obanjwa ligcikwane leli uyagula kakhulu acine esephefumula nzima. Nxa umkhuhlane lo usuxhwalile umuntu angaba le-pneumonia kanye le-kidney failure. Abantu abalakho ukuhlaselwa ngumkhuhlane we-Covid-19 bagoqela abantu asebekhulile, abaphila lemikhuhlane efana lowetshukela, umfutho wegazi ophakemeyo, kanye lesifo senhliziyo. Abantu abalokutshisa komzimba, abakhwehlelayo kanye lobunzima bokuphefumula kumele badinge usizo lwabezempilakahle ngokuphangisa.

Share This:

Sponsored Links