‘Iphango lenkomo liqedwa yi-banner grass’

21 Jan, 2017 - 00:01 0 Views
‘Iphango lenkomo liqedwa yi-banner grass’ UMnumzana Victor Mills uthi uzimisele ukusebenzelana labalimi abafisa ukwenza imali ngokuthengisa izifuyo zabo emkambo ephezulu ngokubafundisa ukulima utshani lohlobo lweBanner grass okubikwa bukhula masinyane njalo buyikudla okuhle kakhulu kuzifuyo

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
UMLIMI olodumo esabelweni seMatabeleland North uMnumzana Victor Mills usecebise abalimi abazimisele ukwenza imali ngokuthengisa izifuyo zabo emikambo ephezulu ukuthi baze kuye bezothapha ulwazi ngokulinywa kotshani bohlobo lwe-banner grass okubikwa kubutshani obulokudla obunonisa inkomo.

UMnu Mills uzakhele ibizo ngokuba ngumlimi ofuya inkomo zenyama lezochago emangweni wesigaba seBubi, kuwadi 14 eMatabelelnad North. Umlimi lo usefuye okwesikhathi eside njalo ubike ukuthi ngokukhuthalela kwakhe ekufuyeni inkomo, wananzelela ukuthi utshani be-banner grass yibo obuthandwa yizifuyo zakhe.

Utshani lobu behlukile ngoba bukhula ngesiphangiphangi. Ingcitshi kwezokulima zibika ukuthi utshani be-banner grass bukhula kuzo zonke indawo, lalapho okulezulu elilutshwane njengasezabelweni zeMatabeleland. Ngaphandle kokunceda izifuyo, abalimi kubikwa bengenza imali ngokuthengisa amasaka amahlamvu e-banner grass le.

Isaka le50kg yamahlamvu la lithengiswa nge-$40.

Ngokunjalo, abalimi beBubi labavela kwezinye iziqinti elizweni lonke sebenxuswe ukuthi bavakatshele epulazini likaMnu Mills bezofundiswa ngokulima utshani lobu. Inkuthazo le iza ngemva kokuba uMnu Mills enanzelele ukuthi abafuyi benkomo abanengi bathwala nzima ukuthola ukudla kwenkomo ngesikhathi sokoma komkhathi.

Iphephandaba likazulu lizwe ukuba inhloso kaMnu Mills ngeyokuthi bonke abalimi, ikakhulu labo abaseBubi, bakwazi ukulinywa kwe-banner grass kanye lokufundela ibhizimusi lokuthengisa inkomo.

Ngeviki edluleyo uMnu Mills unxuse uMthunywa emzini wakhe ongamakhilomitha amathathu lasithupha emangweni weBubi District usuka edolobheni lakoBulawayo. Epulazini lakhe, umlimi lo uhlanyele ibanner grass yodwa ensimini yakhe ngenhloso yokuthi avune lobutshani abuthengisele abalimi besigaba seBubi lakwezinye indawo.

UMnu Mills uthe lonyaka ubezimisele ukuthi abhode imizi kawadi 14 yonke efundisa abalimi ngokuqakatheka kotshani lobu.

“Kuqakathekile ukuthi abantu bakithi babelolwazi olujulileyo mayelana ngokulinywa kwe-banner grass. Utshani lobu buthandwa zinkomo okumangalisayo. Inkomo zingakhetha bona bodwa.

“Injongo yami yikukhuthaza abalimi okuthiwa ngama-communal farmers ukuthi baze kimi bezofunda ukuthi utshani lobu bulinywa njani. Nxa sebethole ulwazi lolu, abalimi bazenelisa ukuzimela endaweni yokuthi bahlale becela usizo lokudla kwezifuyo zabo.

“Okwamanje usaba lotshani be-banner grass ngilabo epulazini lami njalo labo abafuna ukuthenga usaba bakhululekile ukuthi babuye,” kutsho uMnu Mills.

Uthe ukuze abafuyi benkomo benelise ukuthapha ulwazi oluzabanceda, kumele basekelwe yikutholakala kwemitshina yokulima efana lamathalakitha.

“Ukuze abalimi bethu bafunde ngokupheleleyo nge-banner grass, kumele sibelemitshina yokulima. Amathalakitha aqakathekile ekulinyweni kwalobutshani ngoba bulinywa endaweni enkulu. Lonyaka siwaswele amathalakitha ngakho ukufundiswa kwabalimi kuzaqhutshwa ekupheleni komnyaka sekuqala njalo isikhathi sezulu.

“Nxa uhlanyela i-banner grass ngesikhathi sezulu, uyenelisa ukuquma amahlamvu ayo ngemva kwamalanga amane.

Inkomo zithanda ukudla amahlamvu la kodwa utshani lobu bungakhula bedlule amamitha amane, buyabe bungasemnandi. Lapho yikho okumele abalimi baqume utshani lobo babugcine. Umlimi engakhetha ukuthi ewagcine amahlamvu la phakathi kwamasaka kuze kuyefika isikhathi sikaNhlangula kusiya kuMpandula lapho okuyabe kungasela kudla kwenkomo,” kutsho uMills.

Uqhubeke wathi: “Ekugcineni amahlamvu e-banner grass, sikhuthaza abalimi ukuthi bagebhe imigelo baphosele kakuhle amahlavu asemasakeni. Kumele baqaphele ukuthi imigelo le ayingeni ngitsho umoyo. Ungagcina amahlamvu e-banner grass kanje, ulakho ukuthi uvule amahlamvu la ngemva kwesikhathi eside.

“IBanner grass egcinwe kuhle ayiboli njalo ingadliwa zinkomo loba ngemva kweminyaka eyisithupha. Ukuvuna ugcine utshani lobu kuyasiza ngesikhathi sendlala, ikakhulu kuzifuyo zethu esabelweni seMatabeleland. Mina kungiphathise kakhulu, yikho ngicela abanye bami kuwadi 14 eBubi ukuthi bathole ulwazi olufanayo.”

UMnumzana Khumbulani Sibanda ongumlimisi kunhlanganiso yeAgritex eGwanda ugcizelele amazwi kaMnu Mills wathi abalimi kumele balime izilimo ezizaletha ukudla kwezifuyo nxa sekuvuniwe.

Uthe abalimi bangaqina nge-banner grass kuzaphathisa izifuyo ukuthi zingacubi. “Njengoba isikhathi sokulima sesifikile abalimi sibacebisa ukuthi  nxa behlanyela bengalibali ukulima izilimo ezizaletha ukudla kwezifuyo ngemva kokuvuna,” kuphetha uMnu Sibanda.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds