INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA

08 May, 2015 - 14:05 0 Views
INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA

uMthunywa

Pathisa Nyathi

Sisanda kuphuma emkhosini othiwa yiTrade Fair esimalatshumi evayo eminyaka yasungulwa koBulawayo kusabusa abamhlophe. Kasibuzeni ukuthi kanti vele yini le ethiwa yi- trade. Lapha sikhuluma ngabahwebi abathenga izinto abangelazo kwabanye abaziswelayo. Imali ngaleso isikhathi yayingakasetshenziswa okuyangaphi. Kwakukhangelwa ukuthi omunye ulani, omunye laye ulani. U-A uzathatha alakho akuphe u-B, lokho u-B angelakho.

Lokhu yikho esasikwazi izwe lisakhile. Owazi ukumisa abantu wayehlawulwa ngenkomo. Obumba imbiza wayephiwa isifuyo esifana lenkomo loba imbuzi. Inguquko yeza kudala ngesikhathi lapho ama-Arabhu esesiza kuleli ezedinga ayengelakho. Ama-Arabhu la ayephuma khatshana khonale e-Arebhiya lakwezinye izindawo. Banengi abahwebi ababephuma ezindaweni ezifana leTshayina, i-Indiya, iFar East, I-Indoneziya, iPhezhiya, iAbhisiniya lamanye amazwe.

Lezi yizizwe ezazifuna ikakhulu igolide elalandile lapha e-Afrika. Abahwebi babefika ogwini lweNdiya baqonde emifuleni uSabi, uLimpopo loZambezi bayedinga igolide. Phela igolide lalisiza lamanzi asemifuleni le emikhulu eyayidabuka khatshana ezindaweni ezilegolide. Abahwebi bemzini laba babesiza lamangqongqo, ubuhlalu, imiganu yetshayina kunye lamalembu. Lezi yizinto ezazingekho e-Afrika ezazifunwa ngabansundu.

Yona i-Afrika yayilegolide njengoba sesitshilo. Phezulu kwalokho kwakulezinye insimbi ezifana lethusi lazo ezazidingakala. Kwakukhona impondo zikabhejane, izikhumba zezinyamazana ezifana lezingwe lamahlosi, insiba zentshe lokunye.

Izinto lezi zazithwalwa zisiwe khona ogwini zithi zingathengwa zithwalwe yizikepe zihanjiswe emazweni akhatshana lapho ezaziligugu khona. Lokhuya lakho sekuzathwalwa ngabantu beze lakho phakathi kwe-Afrika. Lapha-ke e-Afrika sibona ukwakhiwa kwamadolobha amatsha afana laboGreat Zimbabwe eMasvingo, iDangalengombe, iNaletale, iManyanga, iMapungubwe, iMapela, iNyambi kunye lamanye amanengi aseSouth Africa leBotswana ngitsho lakhona eMozambique-iManyikeni phela. Sibona futhi ukwakhiwa kwamadolobha ogwini lweNdiya lapho okwakuhlala abahwebi. Lapha sikhumbula amadolobha afana laboSofala, iKilwa, iMombasa lamanye.

Emveni kwazafika ogwini lweNdiya amaPhuthukezi lawo edinga wona amazopha okuqhuba ezohwebo. Kodwa sinanzelela ukuthi kwenela ukufika amaPhuthukezi idolobha elikhulu leGreat Zimbabwe laqala ukwehla esiqongweni lapho elaselikhona. Kwaqala ukuthi ukuhweba kutshedele ikakhulu entshonalanga emadolobheni agoqela iKhami. Emveni kwazavela amanye athi iNaletale, iDangalengombe, iZinjanja lamanye. La amadolobha ayesemithanjeni yalo igolide.

Zaguquka izinto ngemva kweminyaka eminengi. Izolo kusaqala ngulowo lalowo kukhona ayekuzuza. Umhawu lomhobholo kwanda ezizweni zabamhlophe. Kulokuthi bangenele ohwebeni baqala ukunakana ukuthi bathathe wona umhlabathi olenotho bawenze owabo. Nxa usungowabo kabaseyikuhwena kodwa sebezathatha santando. Umbhobho lesibhamu kunye lesigwagwagwa yikho okwasebenzayo lapho sebeqala ukududula abansundu abaninizwe.

Abamhlophe laba baqala uhwebo phakathi kwabo lamazwe ababevela kuwo. Yathuthwa inotho yabo. Lapha onsundu useqala ukudliswa imbuya ngothi. Usesidla ingqweqwe zomlomo. Usengena emigodini etshonayo kube nguye ogebha igolide elibiza imali enengi. Kodwa iholo kalimfikisi ndawo. Lezindlu ahlala kuzo ngamawoba. Abantwana bezisebenzi kabatholi imfundo eyangaphi ngoba labo bafanele bathathe izindawo zaboyise nxa sebetshonile. Bangafunda bazadinga imisebenzi kwezinye indawo.

Nxa sisiya eTrade Fair sifanele sikhumbule ukuthi izolo kwakungenje. Okwakukhona yikuhweba kodwa sekwaguqula umbala njengengwe. Kuze kuthi onsundu lanxa esezibusa abelokhu eqilibezelwa. Ijogwe elinzima lilokhu lisemsundulweni wakhe.

Share This:

Sponsored Links