Indumba ziqakathekile kumpilakahle yezifuyo

05 Dec, 2019 - 00:12 0 Views
Indumba ziqakathekile kumpilakahle yezifuyo velvet beans

uMthunywa

Thokozile Mbedzi

ABALIMI kundawana zonke zelizwe bakhuthazwa ukuba bazame ngazo zonke indlela ukuba balimele izifuyo zabo indumba ngoba ziqakatheke kakhulu nxa zihlanganiswe lotshani bezifuyo.

Indumba zilomsebenzi omkhulu kakhulu ekudleni kwezifuyo, kufanana lokuthi ziyisitshebo nxa zihlanganiswe lotshani njalo ziyaphathisa ukuthi zibe lesisindo esingcono.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Aloise Hlatshwayo onguResearch Officer of Range and Pastures eMatopo Research Station uthe bona njengenhlanganiso ekhangele ngezokulima kunye lamadlelo bakubona kuqakathekile ukuba bazise abalimi ngokuba balime indumba zokudla kwezifuyo ezibalisa i-velvet beans, lablab, sunhemp le-cowpeas.

“Abalimi kundawana zonke zelizwe sibakhuthaza ukuthi balimele izifuyo zabo indumba ngoba ziqakathekile kakhulu emizimbeni yazo. Indumba ngingathi zifanana lesitshebo ekudleni kwezifuyo ngoba ukudla akwakhi mzimba nxa kungela sitshebo esiqondileyo.

“Izifuyo nxa zisidla ukudla okungela ndumba kazinoni ngendlela eqondileyo ngoba kukhona okusilela ekudleni kwazo okuqakathekileyo.

“Abalimi kumele balime indumba njengendlela abalima ngayo okunye ukudla kwezifuyo ngoba kwenza umlimi abe lenzuzo kuzifuyo zakhe njalo zibe lesisindo esikhangelelweyo kulabo abathengisayo njalo labafuyela ukuba zibazalele amathole kwenza amathole athole uchago olweneleyo ngoba inkomokazi nxa  zinonile ziyehlisa,” kuchaza uMnu Hlatshwayo.

Uqhubekele  phambili njalo esithi nxa umlimi elima indumba kumele zifike esimeni sokuba lamaluba yikho eziyabe sezilungele ukuba sezingavunwa.

“Abalima indumba zabo nxa sezilamaluba yikho lapho okumele bazivune khona ngoba ziyabe seziku-30 kusiya ku 50 phesenti, lapha yikho eziyabe sezilungele ukuba zifakwe kuma-green house. Indumba lezi kumele zibe lobuhlaza bazo kungakho sikhuthaza ukuba kumele ziwonyiswe kuhle zingatshi, ziphume ubuhlaza bazo ukuze izifuyo zithole ukudla okuqondileyo. Kulabo abafaka ezingalanini kumele bayakhele imithunzi eqondileyo ezavikela indumba lezi ukuba ziwome kuhle zibe lobuhlaza bazo. Ngakho abalimi kumele bazizwe belomlandu wokuba balimele izifuyo zabo ukudla kwendumba njengokunye ukudla abazilimela khona,” kuphetha uMnu Hlatshwayo.

Share This:

Sponsored Links