uMthunywa
Langelihle Moyo
ABALIMI sebexwayiswe ngendlela abangazilandela nxa belima ama-butternut.
Oyingcitshi kwezokulima esabelweni se-Matabeleland South uNkosazana Moreblessing Dube ukhuthaze abalimi ngendlela abangazilandela ekulimeni ama-butternut ohlonzi lwaphezulu.
Uthe ukuze ama-butternut abe ngawohlonzi kumele umlimi ananzelisise indlela awahlanyela ngawo, ukuwahlakulela kunye lokuwavikela emikhuhlaneni.
“Ama-butternut ayikudla okwakha umzimba njalo asetshenziswa ngendlela ezitshiyeneyo. Athengiswa ngemali enhle nxa elinywe avuthwa kuhle.
“Ama-butternut afuna ukulinywa endaweni evundileyo kumbe emahlabathini. Besokusithi nxa sokubuya emanzini isilimo lesi asifuni amanzi loba izulu elinengi, ngoba izulu lingaba linengi liyabulala amaluba lamahlamvu esilimo lokhu kusuka kwenze ukuthi isilimo singabe sisahlanza kuhle.
“Isilimo lesi sihambelana lamakhabe ngoba lezizilimo zombili ziyamelana lokutshisa njalo zivuthwa kuhle nxa kulezulu elilutshwane,” kutsho uNkszn Dube.
“Njengoba sikhangelele ukuthi lonyaka ngumnyaka wendlala ozakuba lezulu elilutshwane, yiso isilimo okumele silinywe ngoba siyamelana lokoma njalo asidingi amanzi amanengi.
“Kodwa umlimi akumelanga alibale ukufaka imvundiso lokufafaza imithi yokuvikela imikhuhlane, lokhu kuyancedisa ukukhula lempilakahle yesilimo,” kulandisa uNkszn Dube.
Uphethe ngokukhuluma ngendlela isilimo lesi esivunwa ngayo.
“Nxa selivuna, nanzelelani izinga labantwana besilimo lesi selikhulile njalo lentanga zakhona zibuthakathaka. Nxa selivunile gcinani isivuno senu emthunzini kube yindawo engenisa umoya, njalo alempawu zokubola kumele asuswe kwamanye ama-butternut ngoba ezabolisa amanye,” kuphetha uNkszn Dube.