Imikhuhlane ebuya lezulu

31 Dec, 2020 - 00:12 0 Views
Imikhuhlane ebuya lezulu Izifuyo

uMthunywa

Wayne Ncube
ABALIMI bayaxwayiswa ukuba bananzelele inkomo zabo ngesikhathi lesi sezulu, ngoba zilakho ukuhlaselwa yimikhuhlane etshiyeneyo ebangelwa yikuna kwezulu.

Inkomo ngesikhathi sezulu zilakho ukuhlaselwa yimikhuhlane eyehlukeneyo egoqela ukubola amasondo ngokuhlala elodaka, imikhuhlane ebangelwa yimikhaza kanye lentolo.

Umkhuhlane wokubola amasondo lo owaziwa ngokuthi yi-foot rot wenza inkomo yehluleke ukuhamba icine isicaka ngoba ingasadli ngenxa yokuzwa ubuhlungu nxa ihamba.

Ekhuluma lentatheli uNkosazana Rita Mkhize olilunga leZimbabwe Commecial Farmers eMatabeleland North ukhuthaze abalimi ukuthi bananzelele izifuyo zabo ngesikhathi sezulu ngoba kulemikhuhlane eminengi efana lemikhaza kanye lomkhuhlane we-foot rot.

“Njengoba sesiphakathi kwesikhathi sokuna kwezulu, abalimi kumele bananzelele imikhuhlane ebuya lezulu ukuze benelise ukuvikela izifuyo zabo.

“Utshani obuhlumayo ngesikhathi sokuqala kwezulu bulengozi, inkomo zingabudla zilakho ukuthola umkhuhlane wentolo, ikakhulu emadolweni, inkomo icine isicuba sisehluleka ukuma,” uNkszn Mkhize.

UNkszn Mkhize uqhubeke wathi okubalulekileyo yikuthi abalimi bazame ngazo zonke indlela ukuthi bazincedise izifuyo zabo nxa sezihlaselwe yintolo.

“Into abangayenza abalimi yikuthi bancedise izifuyo zabo ngokudla okuzipha amandla ukuthi zingacubi.

“Imikhaza layo ngalesi isikhathi sezulu esesikuso ithwalisa nzima izifuyo, nxa utshani sobuhluma imikhaza yikho etholakala khona ngobunengi ngakho sokumele umlimi abone ukuthi inkomo zakhe ziyadibha nxa kumele zidibhe,” kuqhuba uNkszn Mkhize.

“Lamanzi njengoba izulu lisanda kuqala nje umlimi kumele abe lesiqiniseko sokuthi izifuyo zakhe zinatha amanzi ahlanzekileyo ngoba la amanzi okuqala andise ukuba engahlanzekanga njalo kawalungelanga ukunathwa yizifuyo,” kulandisa uNkszn Mkhize.

Abalimi kumele bananzelele lomkhuhlane we-foot rot wona obolisa amasondo ezifuyo.

“Lesi yiso isikhathi lapho umkhuhlane we-foot rot ohlasela khona izifuyo. Umlimi kumele abone ukuthi uba lezibaya ezimbili, esinye sibe ngesokuthi nxa izulu lisina izifuyo zakhe zilale esibayeni esingeladaka ngoba lokhu kubangela ukubola kwamasondo, khona okungumkhuhlane oyingozi kakhulu, lokhu kuyanceda njalo lokuthi izifuyo ikakhulu amazinyane angabanjwa ngumqando,” kuphetha uNkszn Mkhize.

Share This:

Sponsored Links