‘Hlanyelani izihlahla’

21 Apr, 2016 - 00:04 0 Views
‘Hlanyelani izihlahla’

uMthunywa

Johas Moyo
ABE-Forestry Commission esabelweni bakhuthaza abalimi ukuthi bahlanyele izihlahla,  kungaba ngezemvelo kumbe ezokuza ukuze kuvikelwe ukugugudeka komhlabathi.

UMnumzana Audrick Sibanda onguForestry Commissioner esabelweni seMatabeleland North uthe njengenhlanganiso ebona ngezemvelo sebenanzelele ukuthi kulezihlahla ezinengi eziganyulwa ngabantu kulalezo ezihlanyelwayo ngomnyaka.

Uthe bayazi ukuthi uzulu usebenzisa izihlahla ukwenza izinto ezinengi kodwa kumele bahlanyele ezinye ukuze imvelo ingatshabalali.

“Sikhuthaza uzulu ukuthi aqakathekise ukuhlanyelwa kwezihlahla kungaba ngezemvelo ezifana laboxakuxaku, igonde, iminyela, imikhaya kanye leminye imihlobo.

“Uzulu angahlanyela njalo izihlahla zesilungu ezifana labo acacia, gumtree, moringa, mengo kanye lamaguwava.

Lokhu kuyancedisa ukuthi umhlabathi uhlale ungakhukhulwa kanti kuyanceda abantu ngezithelo nxa belambile kungaba, ngezinye indlela zokulwisa indlala,” kutsho uMnu Sibanda.

Uqhubekele phambili uMnu Sibanda ngokukhuthaza abalimi ukuthi njengoba sokuzafika isikhathi somqando abantu basebenzisa kakhulu izihlahla bebasa umlilo,  ngokunjalo kuyabe kufanele ukuthi kungezelelwe lezo zihlahla kumbe abantu behlise inani lezihlahla abazisebenzisayo.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi banciphise indlela abasebenzisa ngayo izihlahala nxa bebasa inkuni njalo sikhuthaza ukuthi abenelisayo basebenzise ezinye indlela zokukuthola umlilo ezingafana lama-solar, charcoal, lokhu kuyanciphisa izinga lokusetshenziswa kwezihlahla,” kutsho uMnu Sibanda.

Uphinde wafundisa abalimi ukuthi bananzelele ukuthi izihlahla yimpilo njengoba kuyikho esithola khona amaphilisi, imithi, amaphepha kanye lezinye izinto eziqakathekileyo.  Ngokunjalo yikho kufanele abantu  bahlanyele izihlahala ezinengi.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds