uMthunywa
Langelihle Moyo
INHLANGANISO yeLivestock Production Development ebona ngezifuyo esabelweni seMatabeleland North isixwayise abafuyi benkomo zochago abalamanzi ukuthi balimele inkomo zabo ukudla bethelezela.
UMnumzana Cosmas Muzunde oyingcitshi kwezokufuya kuLivestock Production Development esabelweni seMatabeleland North uthe abalimi abalamanzi kabalimele izifuyo zabo ukudla bakuthelezele ukuze zingasweli ukudla.
“Sikhuthaza abalimi abafuya inkomo zochago ukuthi babelamanzi amanengi ukuze kubelula ukuthi balimele inkomo zabo ukudla. Bangagebha imigodi kumbe njalo babone ukuthi kulamadamu eduzane lamapulazi abo ukuze kubelula ukulima ukudla kwenkomo zabo.
“Ukudla lokhu akudingeki ukuthi kulinywe ngesikhathi sezulu kuphela kodwa laphakathi komnyaka njengasolesi isikhathi sebusika nxa amanzi ekhona abalimi bayenelisa ukuthi balime ukudla kwenkomo zabo,” kulandisa uMnu Muzunde.
“Abalimi bangalima i-burner grass, ngoba iyalinywa loba ngasiphi isikhathi somnyaka ingqe kulamanzi. Utshani lobu lilakho futhi ukubufaka lomvundiso ukuze benze kuhle.
“Obunye utshani abangabulima yi-star grass le-lablab okungesinye isilimo esingadliwa zinkomo zithole izakhi zomzimba ezigoqela ama-proteins lama-carbohydrates,” kutsho uMnu Muzunde.
Uthe okunye okungasetshenziswa njengokudla kwenkomo zinsipho i-brewery waste kodwa-ke abalimi akumelanga bagxile kukho kakhulu ngoba kwesinye isikhathi inkampani yeDelta iyabe ingelakho.
Uphethe ngokuthi ukuzilimela ukudla kwenkomo kuyancedisa ukuthi uthole imali enengi ngemva kokuthengisa uchago ngoba akusadingakali ukuthi ukhiphe imali uthenga ukudla kwenkomo, loba nje uzathenga ama-concentrate kuyabe kungasafanani lokuthenga konke.
“Ukuthenga ukudla kubi ngoba intengo yokudla ikhwela kokuphela kukanti intengo othengisa ngayo uchago ayikhweli,” kuphetha uMnu Muzunde.