Atshaya kuvungame phansi ama CPF

27 Jan, 2017 - 00:01 0 Views
Atshaya kuvungame phansi ama CPF uZibuseni Ndlovu

uMthunywa

KULE iviki ngezimnandi zodwa kuphephandaba likazulu nanku phela liphethe ingadlangadla yeqembu lomculo kamaskandi elidabuka kweleTsholotsho elibizwa ngokuthiwa yiCopy and Pass Foward. Lingena kuhlabeke uzulu leliqembu nanko phela amajaha akhona aphosa unyawo lomhlaba.

Kambe ngubani ongakhokhela leliqembu ngaphandle kukaZibuseni Ndlovu ijaha elimajaha mabili. Kayiculi nje indoda le ifefe lingumfana. Othanda ukujabula kule iviki nansi ingxoxo enambithekayo phakathi kwentatheli yephephandaba likazulu uCornelius Luphahla (CL) lomholi wale indoda uZibuseni Ndlovu (ZN).

CL: Akutsho jahelibanzi mayelana lembali yakho kanye leyomculo wakho?

ZN: Mina ngakhulela esigabeni seNembe eTsholotsho okuyikho engafunda khona izifundo zami ze-primary ngaze ngayaqeda uGiredi 7. Kodwa ngenxa yokuswelakala kwemali kangisaqhubekanga ngezifundo ngahle ngahlala phansi.

Kuthe ngomnyaka ka1999 ngasuka ekhaya ngaya kweleSouth Africa okuyikho engisebenza khona lakhathesi.

Ezokucula ngaziqala ngesikhathi ngikweleSouth Africa ngo2013 lapho engangicula ngingaphansi kweqembu lomculo wesicathamiya elithiwa ngaMakhosi Amahle. Ngomnyaka ka2014 ngatshiya ukuculela leliqembu ngasungula elami okuyilo engikhuluma ngalo khathesi.

CL: Njengeqembu elisanda ukusungulwa selakhipha amadlalade amangaki njalo livame ukudlalela ngaphi ingoma zenu?

ZN: Lokhe sasungula leliqembu sesikhuphe idlalade elilodwa elilesihloko esithi Sishaya Amavaka esilikhiphe ngomnyaka ka2015. Ngalokhu ingoma zethu sivame ukuzidlalela endaweni ezitshiyeneyo khonapha kweleSouth Africa ezigoqela ama shows, amadili kanye lakweminye imidlalo esimenywa khona. Sike sayatshaya njalo kwelakithi emkhosini weTsholotsho Arts and Culture Festival.

CL: Abantu bathini ngomculo wakho njalo ukhangelele ukubenzelani kwezomculo lonyaka?

ZN: Abantu bayawuthakazelela kakhulu umsebenzi wethu njalo basikhuthaza ukuthi siqhubekele phambili sibajabulisa ngengoma zethu ngakho sisazoqhubekela phambili sibajabulisa. Okunye njalo lonyaka sikhangelele ukubakhiphela idlalade lomhlaba elizabajabulisa kuze kuzwele.

CL: Lokhe waqala ezomculo bunzima bani oyake uhlangane labo njalo nkuthazo bani oyipha abaculi abasacathula?

ZN: Ubunzima engiyake sihlangane labo lokhe sangena kwezomculo njengeqembu yikuthi sengabalekelwa ngabantu abanengi kakhulu engangicula labo. Lokhu kwakungibulalela iqembu lami lami kodwa ngokubekezela ngaqinisela ngaze ngalikhulisa. Okunye njalo yikuthi abantu nxa bengakabi kwazi kwezomculo kuba nzima ukuthi bakuthuthukise ngokukusekela ngakho kudingeka ukuthi usebenze gadalala.

Kubaculi abasacathula ngithi kabaqhubekele phambili ngezomculo noma behlangana lobunzima obunjani ngoba kunjalo kwezomculo, kulobunzima.

Share This:

Sponsored Links