Amagwili kawahluphi ngitsho ukulima

22 Feb, 2024 - 00:02 0 Views
Amagwili kawahluphi ngitsho ukulima

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO ye-Agricultural Rural Development and Advisory Services isikhuthaze abalimi abalendawo ezinkulu zokulima ukuthi balime isilimo samagwili ngalesi isikhathi, ngoba yisilimo esingahluphiyo ukulima futhi esingadingi izinto ezinengi.

UNkosazana Treggy Mpofu onguHorticulture Specialist kunhlanganiso le, uthe amagwili kawahluphi ukulima futhi kawafuni umqando omnengi afuna umkhathi ophakathi laphakathi.

“Amagwili yisilimo esingahluphiyo ukulima kodwa kawafuni umqando omnengi, ilanga kunye lezulu elinengi. Nxa uhlanyela isilimo lesi kumele uqale ngokumilisa inhlanyelo emabhokisini enziwe ngamapulanka, nxa inhlanyelo isimilile usungayagebha amagodi atshone nge-25cm kuthi emizileni wehlukanise nge 90cm. 

“Phakathi kwamagodi la kumele kufakwe umquba esilinyweni lesi ngoba uyangezelela ukudla kwesilimo, lokhu kwenza silethe inzuzo ephezulu,” kuchasisa uNkszn Mpofu.

Ubuye wakhuluma ngokuqakatheka kokunanzelela isilimo ukuze ukwazi okukhangelelwe ukuthi ukwenze ngesikhathi esithile.

Uthe kuqakathekile ukuthi abalimi babe lolwazi ngempilakahle yesilimo ukwenzela ukuthi benelise ukwehlukanisa ukuvuthwa lokugula kwesilimo lesi ngoba kuphose kuhambelane, ngoba amahlamvu ayabuna.

“Isihlahla samagwili nxa sigula amahlamvu ayatshintsha umbala abe mnyama abune kukanti nxa isilimo lesi sesivuthiwe amahlamvu ayatshintsha umbala abelithanga njalo abune ngakho kuqakathekile ukuthi umlimi abelolwazi phakathi kwakho lokhu kokubili,” kulandisa uNkszn Mpofu.

Ukhuthaze abalimi ukuthi bavikele izibungwana lemikhuhlaneni etshiyeneyo engahlasela amagwili. 

“Okokucina ngixwayisa abalimi ukuthi bananzelele isilimo sabo, ngokusifafaza imithi exotsha izibungu ezingahlasela amagwili,” kuphetha uNkszn Mpofu.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds