Abalimi bafundiswa ukufuya ama-Free Range Poultry

28 Mar, 2024 - 00:03 0 Views
Abalimi bafundiswa ukufuya ama-Free Range Poultry

uMthunywa

Langelihle Moyo

INHLANGANISO yeZimbabwe Free Range Poultry kumaviki asanda kwedlula ifundise abalimi ngendlela yokufuya inkukhu zesiNtu esikolo se- Eveline High School koBulawayo. 

UMnumzana James Goto olilunga lebhodi kunhlanganiso le uchaze ngenkukhu zama-free range, abanengi bethu esizazi ngokuthi zinkukhu zemakhaya.

Imihlobo yenkukhu lezi igoqela ama-Austra loarp-Blue, Australoarp –Black, Leghorn, Potchefstroom Koekoek, cochin, Plymouth rock, Rhodebar lama Sussex.

“Inkukhu lezi akusizo nkukhu ezihluphayo nxa zinakekelwa kuhle njalo kazifuni ukuhlala zivalelwe kumele zivulelwe ziyephanda umuhlwa kodwa zidinga ukuthi zithelelwe amanzi,” kuchasisa uMnu Goto.

Uqhubekele phambili ekhuluma ngendlela izilugu zenkukhu lezi okumele zakhiwe ngayo.

“Inkukhu lezi zifuna isilugu esiqinileyo lapho ezizavalelwa khona ebusuku zivulelwe ekuseni njalo isilugu lesi kumele kube yisilugu esilungele yonke imikhathi. Isilugu lesi kumele sivumele umlimi ukuthi enelise ukudobha kuhle amaqanda nxa inkukhu zakhe sezibekelile. 

 

“Nxa lisakha isilugu lesi ububanzi lobukhulu baso kumele buhambelane lobunengi kumbe lenani lenkukhu ezifuyiweyo, futhi kumele kungene umoya. Akumelanga kufakwe imiganu yokudla kanye lokokunathela phakathi kwesilugu senkunku, umquba wenkukhu kumele ukhitshwe esilugwini loba kanye ngenyanga. Amanzi lokudla kumele kufakwe emthunzini esilugwini phansi kumele kwendlalelwe ngotshani,” kutsho uMnu Goto.

Uthe lezo ezibekelayo kumele zilungiselwe indawo eziqondileyo zokubekelela.

“Inkukhu lezi kumele zilungiselelwe indawo eziqondileyo zokubekelela njalo linanzelelwe indlela elibamba ngayo amaqanda. Indawo zokubekelela lingasebenzisa inkonxa zakudala lifake utshani phakathi kumbe amalembu, kumbe libazise kwababazayo kumbe liyethenga. Amaqanda lawo liwabambe kuhle ukwenzela ukuthi angafi lingakafiki lapho eliyabe lisiyakhona,” kuchasisa uMnu Goto.

UNkosikazi Beauty Jiji ongu-Secretary General kunhlanganiso le ugcizelele ngendlela abalimi abafuye inkukhu lezi abangazivikela ngayo emikhuhlaneni.

“Inkukhu lezi zilakho ukuhlaselwa yimikhuhlane etshiyeneyo nxa zinganakekelwa kuhle.

“Nxa inkukhu lezi zinganikwa ukudla okuqondileyo zandise ukuhlaselwa ngumkhuhlane we-cannibalism lo umkhuhlane ubangelwa yindlala lokungatholi amanzi eneleyo lengcekeza lokuminyana, ngakho ukuwuvikela umlimi kumele abone ukuthi inkukhu zilendawo ezeneleyo zokudlela lokudla kwakhona kanye lendawo eyeneleyo yokunathela amanzi.

“Ekudleni kwazo lilakho ukufaka i-calcium grit. Inkukhu zingabanjwa yimikhuhlane akumelanga livumele umuntu angene esilugwini, ngokunjalo kumele kube le–foot bath duze lesilugu sakho njalo akube lempahla zokungena esilugwini.

“Nxa lingalandela lokhu alisoze lilahleke ekufuyeni inkukhu lezi, njalo inkukhu lezi zenza kuhle enyameni lasemaqandeni nxa zinakekelwa ngendlela eqondileyo,” kuphetha uNkskz Jiji.

 

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds