uMthunywa
Buhlebenkosi Gaule
ABENHLANGANISO ye Agritex besebenzelana labe Environmental Management Agency (EMA) sebekhuthaze abantu esigabeni seGwanda ukuba bafunde ukulondoloza umhlabathi kanye lokuwusebenzisa ngendlela eqondileyo.
Esiqintini seSengezane ku-Ward 19 eGwanda izakhamizi sezibone kungcono ukuqala isivande esizakubalakho ukuphathisa izakhamizi kodwa abalimi bazimisele ukuthi balime kulesi sivande besebenzisa umhlabathi ngendlela eqondileyo ezakubalakho ukuwulondoloza.
UMnumzana Phenias Maphosa onguKhansila kaWadi 14 uchaze ukuba kulendawo engabangange 1,5 hectares ekade imila ama-cactus njalo isihlahla lesi besesigcwele indawo yonke kodwa abe nhlanganiso ye-Agritex leEMA bafinyelele kulesisigaba ukuze kube lemizamo yokuqeda udubo lwalesi sihlahla kanye lokuncedisa izakhamizi ukuthi zilondoloze umhlabathi.
“AbeEMA labe-Agritex bafinyelele endaweni yethu kuyonale inyanga ukuzosincedisa ngesihlahla lesi ebesimila kule indawo kanye lokusifundisa ngendlela zokugcina umhlabathi,” ngamazwi kaMnu Maphosa.
Abenhlanganiso lezi ezimbili kubikwa babikela abantu ukuthi bengalondoloza umhlabathi ngokukhipha lesisihlahla ebesesihluphile behlanyele izilimo kulokuthi ukudla okusemhlabathini kumotshakale kusetshenziswa yisihlahla lesi esingaziwayo njalo esingajwayelekanga.
UMnu Maphosa ubike ukuba iAgritex ithembise ukuba izancedisa abalimi bakule indawo ngemfundiso ezakhombisa ukuba yiziphi izilimo ezilakho ukumela umhlabathi okuleyondawo kuthi abeEMA labo kolunye uhlangothi bancedise ngokubona ukuthi indawo okuzalinywa kuyo ihlala ivikelekile njalo ibiyiwe.
AbeNational University of Science and Technology labo kubikwa bazancedisa ngokuhlola umhlabathi kuma-laboratory abo.
“Indawo okukhulunywa ngayo kungenzeka ukuba isetshenzwe ngamalunga angaba yi-25 kusiya ku-30, silesifiso sokuba njengoba sokusiyafika isikhathi somqando siqale ngokulima imibhida etshiyeneyo kuthi sokusiya kuMpandula siqale ukulungiselela ukuhlanyela umumbu”, kuphetha uMnu Maphosa.